Eelarvamused LCHF-toitumise suhtes

Tõlgin toreda artikli ühest 2012. aasta Rootsi Expressenist, mis käsitleb eelarvamusi LCHF-i suhtes: http://www.expressen.se/halsoliv/lchf-ar-for-latmaskar-som-inte-orkar-trana/ 

“LCHF on laiskvorstidele, kes ei viitsi trenni teha”

“LCHF-is sööd tohutus koguses rasva, sa ei saa ühtegi vitamiini ning jääd lolliks ja väsid ära.”

Süsivesikuvaese toitumise kohta on palju eelarvamusi. LCHF-eksperdid, toitumisnõustaja Anna Hallén ja doktor Andreas Eenfeldt aitavad meil ümber lükata mõned kõige tavalisemad müüdid.

Kui sa juba toitud LCHF-i järgi, siis oled kindlasti mõnda neist juba kuulnud. Ja kui sa veel kaalud, kas proovida LCHF-i, siis puutud tulevikus kindlasti mõne eelarvamusega kokku.

Arst ja LCHF-ekspert Andreas Eenfeldt ütleb, et müütide olemasolu on tingitud puudulikest teadmistest.

"Ma arvan, et need müüdid põhinevad teadmatusel ja vanadel toitumist puudutavatel eelarvamustel. Vana arusaam, et tuleb süüa vähem ja rasvavaeselt ning end rohkem liigutada, elab tugevalt edasi. Aga kahjuks see ei tööta."

Kaks tavalist müüti on, et LCHF-toitumisega ei ole võimalik trenni teha ning et aju töötab toidu madala süsivesikusisalduse tõttu halvemini. Siis ei oleks pidanud küll ei Björn Ferry saama olümipakulda ega mälusportlane Mattias Ribbing võitma mäluvõistlustel nii Rootsi meistri kui maailmameistri tiitlit.

-       Osad arvavad ka, et LCHF-i järgijad söövad ainult liha. Tegelikult söövad paljud neist tunduvalt rohkem köögivilju kui keskmine inimene.

Selleks, et saaksid end ise LCHF-toitumise suhtes kindlalt tunda, oleks hea, kui uuriksid põhjalikult selle toitumise taga olevat teooriat. Muidugi on tore osata uudishimulike küsimustele vastata. Aga võib ka lihtsalt oma tegudega näidata, siis ei olegi vaja kedagi sõnadega ümber veenda.

-       Kõige lihtsam viis müütide purustamiseks on näidata, et LCHF toimib praktikas, ütleb Andreas Eenfeldt.

1. müüt: “Süüakse tohutus koguses rasva”. Anna Hallén: LCHF lubab süüa nii palju rasva, kui tahad, aga sellegipoolest ei sööda rasva lõputult, vaid nii palju, et tekiks täiskõhutunne. Kui süsivesikuid ei sööda, siis ei suudeta ka rasvaga liialdada. Täiskõhutunne tekib kiiremini, kui sa näiteks viinamarju, kreekereid ja moosi juustuvaliku kõrvale ei söö. Kujuta ette, et sööd paljast võid – sa suudad seda ju süüa vaid mõned lusikatäied. Aga kui segad või hulka ka kaerahelbeid, suhkrut ja kakaod, siis suudad seda ju tunduvalt rohkem süüa.

2. müüt: “Süüakse ainult muna ja liha”. Anna Hallén: See ei pea paika, LCHF on mitmekesine toitumine, mille toidud valmistatakse algusest peale ise. See toitumine sisaldab ka kala, mereande ja linnuliha. Ei ole vaja süüa rohkem liha ja kala, teatud juhtudel süüakse neid isegi vähem, kuna täiskõhutunne tekib toidu suurest rasvasisaldusest kiiremini. Liha kogust ei ole vaja pasta ja kartulite ärajätmise tõttu suurendada, pigem lisatakse rohkem köögivilju. Mune söövad tõesti süsivesikuvaeselt toitujad palju, sest muna on ideaalne toiduaine, mida on võimalik lõputult varieerida.

3. müüt: “LCHF ei toimi, kuna sellel pole mingit tähtsust, mida sa sööd. Loeb ainult söödud ja kulutatud kalorite hulk.” Andreas Eenfeldt: Kui ainult kaloreid lugeda, siis ei pöörata tähelepanu ei näljatundele ega inimeste enesetundele. Jah, muidugi võid alla võtta ka küpsiseid süües ja limonaadi juues, aga sa oled siis näljane ja tunned ennast halvasti. LCHF-iga hakkab tavaliselt hormonaalne regulatsioon jälle tööle. Sa saad omal kõhu täis süüa ning samal ajal kaalu kaotada ja end hästi tunda.

4. müüt: “LCHF tõstab kolesterooli ja ummistab veresooned.” Andreas Eenfeldt: Ei ole olemas ühtegi uuringut, mis näitaks, et LCHF ummistab veresooni. Seevastu on hoopis üks 2-aastane uuring näidanud täpselt vastupidiseid tulemusi, et veresoonte tervis paranes. Veresoonte ummistumise pärast ei ole vaja muretseda. Väide, et LCHF tõstab kolesteroolitaset, on ülim lihtsustus, mis viib valede järeldusteni. Jah, üldkolesterool võib mõnevõrra tõusta, aga see tuleb peamiselt hea kolesterooli arvelt. Kolesterooli suhe muutub paremaks, ajapikku võib ka halb kolesterool langeda. Lühiajaliselt võib halb kolesterool veidi tõusta, aga eelkõige paraneb hea kolesterool. Mitmed uuringud on näidanud, et LCHF on kolesteroolile hea.

5. müüt: “LCHF-toitumisega ei saada piisavalt vitamiine.” Anna Hallén: See on vale. Võib koguni nii olla, et LCHF-toituja saab rohkem vitamiine ja mineraale, kuna ta ei söö jahutooteid. Gluteen ja täisteratooted võivad nimelt vähendada vitamiinide ja mineraalide imendumist soolestikust. Kõik vitamiinid peale C-vitamiini on olemas munas. Me saame vitamiine ka köögiviljadest ning mineraale pähklitest, mereandidest ja lihast.

6. müüt: “LCHF suurendab sapikivide ohtu.” Andreas Eenfeldt: Selles väites on terake tõtt. Kui sul on sapikivid juba LCHF-toitumisega alustades olemas, siis on sul oht sapikivitõve tekkeks. Aga kivid ise tekivad siiski eelkõige rasvavaese toitumise tagajärjel, kuna siis sapp ei liigu. Kui sa sööd rasvarikkamat toitu, siis toodetakse rohkem sappi ja sapikäigud loputatakse läbi, siis ei teki sinna ka mingeid kive. Pikas perspektiivis ei suurenda LCHF sapikivide ohtu.

7. müüt: “Sa jääd LCHF-ist lolliks, aju vajab süsivesikuid.” Anna Hallén: See on nii tõde kui müüt. Aju vajab energiaks glükoosi. Aga meil ei ole vaja saada seda glükoosi suhkrust ega jahutoodetest. Keha suudab glükoosi sünteesida ka rasvast ja aminohapetest, mis pärinevad valkudest. Lisaks saavad ka LCHF-toitujad igapäevaselt süsivesikuid, nii köögiviljadest kui piimatoodetest. Esimene nädal LCHF-toitumisega võib kaasa tuua küll peavalu ja uimasust, aga need on üleminekuvaevused, mis mööduvad.

8. müüt: “LCHF on laiskvorstidele, kes ei viitsi kaalulangetamiseks trenni teha.” Anna Hallén: LCHF purustas müüdi, et kaalust allavõtmiseks on vaja trenni teha. Sa ei saa ennast ainult saledaks treenida, sa pead end ka saledaks sööma. Teadusuuringud näitavad, et toitumine mängib kaalulangetamisel kõige suuremat rolli. LCHF-i puhul on tore see, et juhul, kui sa oled vigastatud, ratastoolis või ülimalt suures ülekaalus, siis võid sellest hoolimata ikkagi kaalu langetada, ilma trenni tegemata. Aga üldiselt teevad siiski paljud LCHF-i järgijad ka trenni, paljud on tervisest huvitatud ja treenivad hea enesetunde nimel. Praeguseks on Rootsis juba palju personaaltreenereid, kes ise toituvad LCHF-i järgi ja soovitavad seda oma klientidele.

9. müüt: “LCHF-iga kaasneb palju kõrvalmõjusid (kõhukinnisus, peavalu ja nõrkus).” Anna Hallén: See on tõsi, et sind võivad tabada sellised kõrvalmõjud esimesel nädalal või veidi pikema aja jooksul. Esimesed 5-10 päeva võivad päris rasked olla, kui keha ümber kohaneb, aga seejärel need vaevused kaovad. Osad tõlgendavad neid kõrvalmõjusid nii, et LCHF ei sobi neile, aga tegelikult on see umbes samamoodi, nagu suitsetamise mahajätmine. Alguses on raske, aga aja jooksul muutub järjest kergemaks.

10. müüt: “Gluteeni- ja jahuvaba toiduga iseseisvalt eksperimenteerimine on ohtlik”. Anna Hallén: Ei gluteen ega jahu ei ole eluks hädavajalikud, seepärast ei ole ka nende iseseisvalt toidust välistamine ohtlik. Süsivesikuid, kiudaineid ja vitamiine saad sa ka köögiviljadest, mineraale saad sa pähklitest, seemnetest ja lihast. LCHF-toitudega saad sa kõike, mida vajad. Jahu ja tärklis tekitavad seevastu palju probleeme, nagu näiteks haigusi ja kaariest.

11. müüt: “LCHF-toitumisega ei ole võimalik trenni teha. Selleks peab sööma rohkem süsivesikuid, et jõuaks trenni teha.” Anna Hallén: See on pooltõde. Kõik sõltub sellest, mis trenni sa teed ja kui tugevalt. Kui sa oled tavaline tervisesportlane, kes treenib mõõdukal tasemel 5-8 tundi nädalas, siis sa saad suurepäraselt hakkama tavalise LCHF-toiduga. Kui sa seevastu treenid olümpiaks plahvatuslikku jõudu ja kiirust nõudval spordialal, siis vajad rohkem glükoosi. Seda saad juurviljadest, marjadest ja võib-olla valgupulbrist, aga sa ei vaja ei suhkrut ega jahu.

12. müüt: “LCHF-toitumises ei sööda üldse süsivesikuid.” Anna Hallén: See on vale, sest LCHF-iga süüakse köögivilju, pähkleid ja piimatooteid. Osad söövad ka juurvilju ja marju. Kõik need sisaldavad süsivesikuid, aga väikeses koguses. LCHF ei ole täiesti süsivesikuvaba, LCHF välistab vaid need süsivesikud, mis teevad meid haigeks ja mida me tegelikult ei vaja.