1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

kolmapäev, 29. aprill 2015

Eesti blogiauhinnad

Kuulsin täna, et minu blogi on üles antud Eesti blogiauhindade võistlusele, toidublogide kategoorias :) Nii et kes soovivad minu blogile ja LCHF-toitudele oma hääle anda, siis palun, link on siin: http://bestblog.ee/


esmaspäev, 27. aprill 2015

Tavaline toitumine vs LCHF

Mõni asjatundmatu võib arvata, et LCHF on hirmus üksluine, igav ja toitainevaene toitumine ning et usinalt toitumispüramiidi järgides toitumine on siiski palju "mitmekesisem ja tervislikum".

Toon ühe lihtsa puust ja punaseks näite kahest üsna samasugusest õhtusöögist (pildid on internetist võetud).

Esimene pilt: MITTE-LCHF, tavaline taldrikureegli õhtusöök:

türgi oad, sidrun, grillitud lõhe, riis, maitseroheline

TEINE PILT: LCHF, tavaline süsivesikuvaene õhtusöök:

türgi oad, suvikõrvits, paprika, riivitud sidrunikoor, grillitud lõhe, rasvane kaste (ilmselt hapukoor+majonees või nt hollandi kaste), till

Milles seisneb erinevus?
Mõlemad söövad pool taldrikutäit köögivilju - jah.
Mõlemad söövad paraja tüki lõhet - jah.
Toidupüramiidi järgija sööb riisi.
LCHF-i järgija sööb riisi asemel rasvast kastet.

Rasvane kaste hoiab pikalt täiskõhutunnet ning väldib seega ülesöömist, aitab kaalu langetada.

Riis sobib neile, kellel pole kunagi ülekaalu ega ülesöömisega probleeme olnud. Neile, kes ilma igasuguse pingutuseta niisamagi saledad ja terved on.

Inimestele, kes ei ole oma kehakaaluga rahul, sobib paremini alumine õhtusöök :) 

Riisi söönud inimene, kes on kaaluga kimpus, läheb ilmselt õhtul veel korra külmkapi kallale ja püüab sealt mingit näksi leida, püüdlikumad võtavad banaani või jogurti, pohh-suhtumisega teevad võileiva või otsivad šokolaadivarud üles.

Rasvast kastet õhtusöögi kõrvale söönud inimene ilmselt enne hommikusööki uuesti toidu peale ei mõtle, temal on kõht täis.


pühapäev, 26. aprill 2015

Atkinsi rasvapaast


Süsivesikuvaene toitumine on kui hea laps, kellel on mitu nime: LCHF, Atkins, Banting, low-carb, keto, primal jne jne. Tegelikult on see kõik siiski üks ja sama asi – vähendatakse süsivesikuid ja need asendatakse rasvaga, valku tarbitakse mõõdukalt, mitte liiga vähe, mitte liiga palju. See, kui palju kellelgi on tarvis süsivesikuid vähendada ja neid rasvaga asendada, et saavutada süsivesikuvaesest toitumisest soovitud tervise- ja kaalumõjusid, sõltub iga konkreetse organismi eripäradest ja inimese elustiilist. Kes talub süsivesikuid paremini (tavaliselt on need inimesed ka sportlikumad), nendele piisab vaid väikestest muudatustest, näiteks suhkru ja nisujahu ärajätmisest. Kellel on suurem süsivesikute talumatus (= insuliiniresistentsus), nendel on vaja süsivesikuid rohkem piirata ja seeläbi ka rohkem rasva süüa.

Need teadlased, kes on kõige kauem (ligi 30 aastat) uurinud ketogeenset toitumist ning kes on kirjutanud peamiselt arstidele, toitumisnõustajatele jt spetsialistidele mõeldud raamatud süsivesikuvaese toitumise ja trenni kohta (The Art and Science of Low Carbohydrate Living, The Art and Science of Low Carbohydrate Performance) – Stephen Phinney, Jeff Volek, kirjutasid ka koos Dr Eric Westmaniga laiadele massidele mõeldud lihtsas keeles raamatu praktilisest süsivesikuvaesest toitumisest (soovitused, kuidas ikkagi igapäevaselt süsivesikuvaeselt süüa) – New Atkins for a New You.  Ühtlasi kirjutas Jimmy Moore nende samade doktoritega koostöös oma Keto Clarity raamatu, mis räägib lihtsas keeles ketoosist ja kõigest sellega kaasnevast. Kõik need toitumisviisid on omavahel seotud ning see, kui ranget režiimi keegi peaks järgima, sõltub juba iga indiviidi isiklikest eripäradest.

Aga see oli siis sissejuhatus tänasesse teemasse J Kevad läheneb ja paljud sooviksid siiski lisaks LCHF-toitumise mõnusale enesetundele saavutada ka kohe ja kiiret kaalulangust ning wau-efekti J Siinkohal käib jutt vanadest olijatest, kes juba mõnda aega on LCHF-i harrastanud, teatud hulga kilosid selle abil maha raputanud, aga on siis mingisse mugavasse kaalu püsima jäänud, kustmaalt kaal enam nii hästi allapoole liikuda ei taha.

Paar päeva tagasi tutvustasin uut hitti low carb maailmas – munapaastu. Täna räägin vanast hitist, Atkinsi rasvapaastust, mida dr Atkins soovitas oma patsientidele kaaluplatoode ületamiseks ning mis on ka Phinney, Voleki ja Westmani kirjutatud uues Atkinsi raamatus.

Atkinsi rasvapaast on meetod, mille abil saab kiiresti ketoosi minna. Ketoos tähendab, et keha kasutab energia saamiseks oma rasvavarusid. Rasvapaastu võib kasutada ka peale patustamist uuesti reele saamiseks.

Rasvapaastu tehakse 3-5 päeva, sel ajal tarbid vaid ca 1000 kcal väärtuses toitu päevas. 90% nendest kaloritest peaks tulema rasvast. Rasvapaastu ei tohi teha kauem kui 5 päeva, kuna see sisaldab liiga vähe valke (mis on vajalikud organismi ehitusmaterjaliks).

Atkinsi rasvapaastu autorid ütlevad, et rasvapaastu ajal on 4-5 mini-toidukorda päevas ketoosi mineku seisukohalt parem kui üks üks suur toidukord. Seega saad rasvapaastu ajal süüa kas neli 250 kalorilist või viis 200 kalorilist mini-toidukorda.

Atkins ise ütles, et toorjuust ja makadaamiapähklid on ideaalsed rasvapaastu söögid.  Näiteks 150 grammine pakk makadaamiapähkleid peaks sisaldama (erinevad pähklisaagid/-sordid on erineva sv sisaldusega siiski, loe täpseid sisaldusi paki pealt) 1080 kcal, ca 8 g (2,96%) süsivesikuid, 113 g rasva (92,7%) ja ca 12 g (4,32%) valku. Või siis näiteks 400 g (2 karpi) Philadelphia Original toorjuustu: 1000 kcal, 12,8 g sv (5,17%), 94 g rasva (85,5%) ja 23,2 g valku (9,37%). Pakk makadaamiapähkleid päevas või 2 karpi philadelphia toorjuustu ei ole just palju sööki ning selle kõrval on tavaline range LCHF lihtsalt lust ja lillepidu, eksole :) Aga kes tahab proovida, siis 3-5 päeva ei ole siiski nii palju, et ära ei kannataks. Ma ise võtan endiselt hoogu ega tunne veel, et selliseks katsumuseks valmis olen J Elame, näeme.

Kindlasti ei ole kohustuslik rasvapaastu ajal vaid makadaamiapähklitest ja/või toorjuustust toituda, on veel palju teisigi maitsvaid toite, mis siia kategooriasse hästi sobivad. Näiteks munad igas asendis, peekon, rasvakohv, keto-ruudukesed, juust, vahukoor jne.

Westman, Phinney ja Volek rõhutavad alati, et süsivesikuvaese toitumise juures on oluline tarbida veidi rohkem soola. See kehtib loomulikult ka rasvapaastu ajal: klaas vett poole teelusikatäie roosa soolaga päevas võtab ära keto-flu sümptomid.

Rasvapaastu proovinud inimesed räägivad ulmelistest kaalukaotustest - kuni 5 kg 5 päevaga, aga ühtlasi räägivad, et vähemalt 50% sellest tuleb pärast "normaalse lchf-toitumisega" uuesti tagasi. Nii et mõttekoht.



neljapäev, 23. aprill 2015

Halva toitumise eest ei ole võimalik ära joosta


Trennitegemise kasud on uskumatud... aga kui sa pead sellepärast trenni tegema, 
et oma kaalu korras hoida, siis on sinu toitumine vale. - Professor Tim Noakes


Välismaises meedias leidis täna suurt kajastust üks hiljutine uuring, mis ütleb, et ülekaalulisuse põhjuseks on vale toitumine, mitte vähene liikumine. Tunnustatud kardioloog Dr Aseem Malhotra ütleb selles The British Journal of Sports Medicine’is ilmunud artiklis, et viimase 30 aasta jooksul on ülekaalulisus hüppeliselt kasvanud, kuigi läänemaailma rahvastiku füüsiline aktiivsus on samaks jäänud.

Ta soovitab ka sportlastel, kes soovivad liigset kehakaalu vältida, võtta omaks rasvarikas toitumine, milles on vähe suhkrut ja süsivesikuid.  Rasv, sealhulgas ketokehad, on ideaalseks kütuseks igasugusele sporditegemisele. 

Dr Malhotra ütleb ka, et ülekaaluline inimene ei pea mingisugust trenni tegema selleks, et kaalus alla võtta – ta peab lihtsalt vähem sööma.


Liikumisel on küll oluline roll selliste haiguste vastu võitlemisel, nagu diabeet, südamehaigus ja dementsus, aga rasvumise vastu on sporditegemise roll minimaalne. Siin on võtmesõnaks hoopis liigse suhkru ja süsivesikute piiramine.

Artikli autorid süüdistavad toiduainetööstust selle üldlevinud müüdi tekitamises, nagu võiks halva toidu söömist kompenseerida suurema liikumisega, nagu teeks kaloritasakaal halva toidu söömise kuidagi heaks. See müüt ütleb, et kalorilugemine aitab kaalu korras hoida - kuigi tegelikult on tähtis hoopis see, kust need kalorid pärinevad, sest kõik kalorid ei ole võrdväärsed. Müüt ütleb aga, et võid süüa ükskõik mida, peaasi, et kaloritasakaal oleks paigas. 

Dr Malhotra juhibki tähelepanu sellele, et tähtis on, mis toidust sa oma kalorid saad ning et sa ei pea tegema trenni selleks, et kaalus alla võtta. Trenn on tervislik ja hea, see annab hea enesetunde ning aitab paljude haigustega võidelda, aga kaalukaotuse seisukohalt on see ülehinnatud.

BBC: Exercise ‘not key to obesity fight’

Skynews: Experts say you can’t outrun a bad diet

BJoSM Editorial: It is time to bust the myth of physical inactivity and obesity: you cannot outrun a bad diet

kolmapäev, 22. aprill 2015

Munapaast


Rootsi ja teiste maade LCHF-ringkondades on viimasel ajal populaarseks saanud munapaast, mille abil oma kaalulangust kiirendada või uuesti käima saada. Ma ise ei ole seda teinud, sest mulle ei meeldi ennast nii palju piirata :) But never say never, mine tea, äkki proovin siiski millalgi järele. Siis peab palju korralikke talumune varuma :)

NB!!! Oluline vahemärkus: igasugused paastud (rasvapaast, munapaast, perioodiline paast jm) sobivad inimestele, kelle organism on juba ketoosiga kohandunud, mitte algajatele!

Munapaastu puhul süüakse siis päevas 6-8 muna, iga muna juurde 1 spl rasva (näiteks võid) ja 30 g juustu igal toidukorral (maksimaalselt 210 g juustu päevas).

Munapaastu soovitatakse teha 5 päeva järjest, seejärel süüa 5 päeva range LCHF-i põhimõtete järgi ning seejärel veel 5 päeva munapaastu. Seega kokku 15 päeva.

Leidsin ühe enda umbes aastataguse hommikusöögi pildi - tundub, et olen ikkagi endale teadmata teinud mõnikord hommikusöögiks munapaastu :)

SIIT võib inglise keeles asja kohta pikemalt lugeda.


laupäev, 18. aprill 2015

Kui kiiresti tekib ketoos?






Eelmisel reedel tegin üle mitme kuu omale jälle nn “vaba päeva” ja sõin igasuguseid maiustusi ja halbu asju. Ei, ma ei pea seda kindlasti õigeks, aga küllap juhtub seda paljudel aeg-ajalt. Aga ma ei tahtnud mitte sellest “patustamisest” rääkida, vaid hoopis ketoosist. Enne seda magusat reedet olid minu tüüpilised hommikused näidud olnud juba pikalt ilusad ja igavad: veresuhkur 4,7 ja ketoos 2,8. Peale seda ühte suhkrupäeva oli loomulikult kadunud ketoos ning muutunud kõvasti ka veresuhkur. Paar jägmist hommikut oli veresuhkur 6,7 ja ketoos 0,1. Järgmisel päeval peale patustamist sõin vaid 2 praemuna ja 2 rasvakohvi, alates ülejärgmisest päevast täiestitavaliselt. Siiski võttis mul aega  tervelt 8 päeva, enne kui võisin jälle oma veresuhkru ja ketoosiga rahule jääda. Täna hommikul veresuhkur 5,0 ja ketoos 1,7. Seega siiski arenguruumi veel on, et päris samasse kohta tagasi jõuda.

Mida ma aga selle jutuga öelda tahan, on see, et kindlasti ei ole mõtet LCHF toitumist harrastada nii, et iga nädalalõpp või muidu tihti patustada. Nagu minu näitest näha on, võtab uuesti ketoosi minek aega siiski tunduvalt rohkem kui paar päeva. Kui siis üks nädalavahetus patustad, jõuad järgmiseks nädalavahetuseks vaevu ketoosi tagasi saada ja kui siis uuesti patustada, ei olegi mingit tulemust oodata. Ei kaalul, enestundes ega tervises. Eriti tublid on muidugi need, kes üleüldse ei patusta mitte kunagi. Selle poole tasubki püüelda :) Ja kui üldse patustada, siis vähemalt võimalikult harva.

Milleks üldse mõõta nii veresuhkrut kui ketoosi? Sest ainult ketoosinäidust on vähe. Ketoonide taseme võib küll umbes nädalaga üsna kõrgeks saada (vahemik 1,5 – 3 on väga hea), aga kui sealjuures on kõrge ka veresuhkur, siis näitab see seda, et su aju töötab siiski veel peamiselt glükoosil, mitte rasvakütusel, st. aju ei oska veel täies ulatuses ketoone kasutada ning seepärast võid tunda jõuetust, väsimust, isusid, nälga – sinu toodetud ketoonid lähevad raisku. Aga kui oled juba oma aju dresseerinud täielikult ketokütust kasutama, siis need vaevused kaovad ja selle dresseerituse märgiks on madal veresuhkur ja kõrged ketoonid. See “dresseerimine” ehk ketoosiga kohanemine võtab aga aega veidi rohkem, ca 3 kuust räägivad targemad. Selle veresuhkur/ketoonid suhte vaatlemiseks on ka suhtarv. Kui see suhe on 1 (ehk veresuhkur jagatud ketoonid on võrdsed ehk tulemuseks 1), siis see on kõige parem. Kuulus onkoloog Thomas Seyfried ravib ketogeense dieediga vähihaigeid ning tema ütleb, et veresuhkru/ketoonide suhe 1 on parim viis, mille abil vähki ravida. Kuna vähk toitub suhkrust, siis sellise suhte juures jääb ta lihtsalt nälga ja kärbub. Ehk siis ketoonide suhe 1 on nn raviketoos (therapeutic ketosis). Aga selleks, et päris sellist suhet saavutada, tuleb juba mingil määral nälgida. Ehk siis süüa üleüldse vähe ja süüa ka loomulikult vähe süsivesikuid/palju rasva. Tervel tavainimesel ei ole tarvis taga ajada nii tugevat ketoosi. Targemad räägivad, et tavalise lchf-toituja hea näitaja jääb 2-10 vahele. Nt kui minu tänahommikune veresuhkur oli 5 ja ketoos 1,7, siis see suhe on 5 : 1,7 = 2,94.  Räägitakse, et suhe 2-10 on hea tervise märk, mille abil saad oma organismi noorendada, tervendada ja parandada. Ikka ketoosi, väheste süsivesikute, mõõduka valgutarbimise ja rohke rasva abil, puhta toidu abil. Hea une, spordi ja liikumise abil.

Nädala sees kerkis veel Facebooki LCHF Eesti grupis teema makrode kohta. Kordan selle siis siin ka veel üle. See kindlasti ei pea paika kõigi puhul ja igaühel tuleb tegelikult endale kõige paremini sobiv valem ise katse-eksituse meetodil üles leida, aga rootslased räägivad sellisest valemist: söö süsivesikuid ca 15-20 grammi päevas, söö valku grammides nii palju, kui on sinu soovkaal kilogrammides (nt 65 g) ja rasva 2x nii palju kui valku (nt 130 g).



esmaspäev, 13. aprill 2015

Kanakoivad spinati-koorekastme ja lillkapsapüreega



4 suurt kanakoiba
Kerrygold ürdivõid
Santa Maria ökoloogilist grillmaitseainet

Masseeri kanakoibi võiga.
Raputa peale grillmaitseainet.



Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 40-45 minutit ja pööra siis koivad teistpidi. Küpseta veel 10-15 minutit. Koivad peaksid nüüd olema nii pehmed, et liha kukub kondi küljest lahti ja nahk on mõnusalt krõbe.


Kastme valmistamiseks vajad:

1 karp beebispinati lehti
võid
vahukoort
riivjuustu

Pese spinatilehed, kuumuta pannil või ja prae spinatilehti võis mõni minut.


Vala peale sorts vahukoort ja lase korraks keema. Raputa peale veidi riivjuustu ja maitsesta (näiteks valge pipar ja roosa sool sobivad siia minu arvates).


Serveeri koos lillkapsapüreega (hautatud lillkapsas + või püreeks saumiksriga).





laupäev, 11. aprill 2015

Mis on rasvapaast?

Rasvapaast on kiire moodus, kuidas keha paari päevaga ketoosi viia. Tõlgin Martina blogist (Martina Johansson on erialalt biokeemik, ta on kirjutanud mitmeid LCHF-raamatuid ning ta on suur keto-fänn).



Rasvapaast on täpselt nagu nimigi ütleb: rasvaga paastumine! See võib esialgu veidi keeruline tunduda, eriti siis, kui LCHF-mõtteviis on sinu jaoks veel uus, aga kes soovib rasvapaastu proovida, peaks julgema kõik mängu panna ning uskuma, et asi toimib, muidu võid kergesti ebaõnnestuda.

Alusta hommikut praetud munadega, millele paned võid peale. Seejärel oota, kuni sul jälle nälg tekib ning ära söö midagi enne, kui tõesti nälga tunned. Proovi rasvakohvi/-teed, st segad blenderi/saumiksriga omavahel kohvi/tee, või ja kookosrasva. See maitseb nagu koorekohv ning ei ole üldsegi mitte ebameeldiv, nagu nime järgi võiks arvata. Katseta kogustega, osadele meeldib see 1 tl võiga, osadele 3 supilusikatäie võiga!

Paljud söövad rasvapaastu ajal ka vahukoort, hapukoort ja teisi rasvaseid piimatooteid ning see sobib ka. Kõik, mis sisaldab palju rasva, on hea - peaasi, et loed poes pakendilt infot ja vaatad energiasisaldused üle.

Söö tühja kõhu peale rasva ning kui teed trenni, siis tee seda samuti tühja kõhuga. See on kiire moodus keha ketoosi viimiseks! Pikem kirjeldus ketoosi mineku kohta on Martina raamatus "Rasvaga õnnistatud" (pikem tõlkeartikkel samal teemal SIIN)


Lühike kokkuvõte:
* Ketoosi saab saavutada süües LCHF-i järgi, rasvapaastuga, lihtsalt paastuga või treeninguga.
* Rasvapaastu ajal võib süüa rasvaseid piimatooteid, need ei ole keelatud.
* Rasvapaastu võib teha ilma piimatoodeteta, piimatooted ei ole kohustuslikud.
* Paastumise ajal (kui sa ei söö, vaid ootad näljatunnet) on lubatud AINULT nullkalorsusega joogid nagu vesi, kohv, tee.
* Kui treenid end ketoosi, siis söö peale trenni rasva, mitte valku.
* Loe poes toiduainete pakenditelt toitainesisaldusi.

teisipäev, 7. aprill 2015

Baconnaise ehk peekoni majonees



Olen juba ammu plaaninud peekonirasvapõhist majoneesi teha, aga millegipärast on see kogu aeg edasi lükkunud. Kogusin nüüd usinalt nädalakese peekonirasva (mis peekoni praadimisest pannile jäi, valasin karpi) ja täna lõpuks tegin.

Vaja läheb:

1 toasoe muna
1 tl dijoni sinepit
1 tl valge veini äädikat
0,5 tl soola
ca 100 g peekonirasva
ca 100 g gheed ehk selitatud võid

Sellist gheed on rimis


Pane ghee ja peekonirasv potti sulama.
Vahusta saumiksriga kõrges kitsas nõus muna, sinep, äädikas ja sool.
Vala ühtlase nirena sisse sulatatud rasv ja jätka saumikserdamist.
Koheselt tekibki paks majonees (õnnestumise eelduseks on toasoe muna!).
Ära säilita seda majoneesi külmkapis, kuna siis läheb see tahkeks (ghee, peekonirasv tahkuvad külmas). Säilitamiseks sobib sahver või aknalaud :)


neljapäev, 2. aprill 2015

Coppa Della Maga suhkruvabad jäätised


Sain väikese munadepüha-üllatusena Coppa Della Maga maaletoojalt testimiseks mõned suhkruvabad jäätised. Aitäh!

Nagu ma juba varem olen kirjutanud, meeldivad need jäätised mulle seetõttu, et need ei ole mitte ainult suhkruvabad, vaid nendes ei ole kasutatud ka mingeid kahtlasi aineid. Kõik koostisosad on head ja ehtsad: täisrasvane piim, täisrasvane vahukoor, 82% või ning magustajana korralik ja looduslik stevia-erütritooli segu.

Siiski ei ole need jäätised kõik päris süsivesikuvaesed, seega kes väga rangelt süsikaid piirab, olge tähelepanelikud. Aga vahel harva maiustamiseks on need jäätised kindlasti lchf-inimesele ideaalsed. 

Siin on süsivesikusisaldused 100 g kohta tõusvas järjekorras (info pärineb coppadellamaga.com lehelt):

Pistachio 8.4
Strawberry 9.5
Crispy Caramel 11.9
Amaretto 11.9
Crunchy Nougat 12.05
Yoghurt & Rose Petals 12.27
Grapefruit & Bergamot 13.18
Double Chocolate 13.3
Sesame & Honey 15.11
Coconut Flakes 16.43
Cherry & Cream 20.0
Classic Vanilla 22.1



Poes müügilolevad topsid on 500 ml ehk 320 g, seega näiteks terve tops pistaatsiajäätist annab ca 27 g süsivesikuid. Ma sain proovimiseks ka väikseid 100 ml / 85 g topse, aga saan aru, et poes on siiski müügil ainult suuri 500 ml topse. 



Mina maitsesin täna Crunchy Nougat, Double Chocolate, Sesame & Honey, Coconut Flakes ja Classic Vanilla. Kõik olid väga head! Kui ma nüüd paremusejärjestust peaksin tegema, siis esikohale jääks ikkagi eelmisel korral proovitud pistaatsiajäätis (nii maitse kui oma madalaima süsivesikusisalduse poolest) ja järgmiseks meeldis Classic Vanilla. Kahjuks on vanillijäätise süsivesikusisaldus sama suur kui tavalistel suhkrujäätistel :( . Aga väga meeldis ka Crunchy Nougat, Sesame & Honey ja kõik ülejäänud, mida proovisin.

Müüakse neid hetkel ainult Stockmannis, aga varsti võib leida ka Kaubamajast, Solarisest, Maksimarketist ja Konsumist. Päris kõiki sorte müügil veel ei ole. 

minu tänaõhtune jäätisetaldrik :)