1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

neljapäev, 27. november 2014

Pasteet


Tekkis isu mõnusa ja lihtsa koduse pasteedi järele.

Vaja läheb:
ca 100 g võid
ca 600 g veisemaksa
ca 200-300 g seapekki
1-2 porgandit
1 sibul
soola, pipart, jahvatatud muskaatpähklit.


Kõigepealt tuleb maks ja pekk tükkideks lõigata ja kiirelt ca 1 spl võis pruuniks praadida. Maitsestada soola ja pipraga. Seejärel vesi peale, tükeldatud porgand ja sibul sisse ja umbes tunnike madalal kuumusel podiseda lasta. Siis tõstin vahukulbiga maksatükid, pekitükid, sibula ja porgandi köögikombaini, lisasin veel veidi soola ja pipart ning muskaatpähklit ja suurema tüki võid. Köögikombainis lasin kõik parajalt peeneks.

Seejärel tõstsin topsidesse ja need nüüd järjest vähenevad külmkapist :)

NB! Kogu partii sisaldab ligi 30 g süsivesikuid, seega seda pasteeti peaks ikka päevadeks jätkuma. Mul tuli 6 desserttopsi täit (pildi tegemise ajaks oli üks juba söödud), seega ühes topsis ca 5 g sv. Süsivesikuid annavad siin maks (2,2 g sv/100 g), porgand (7,7 g), sibul (6 g).






teisipäev, 25. november 2014

Peekonikattega sea sisefilee



Olen seda rooga varemgi teinud ja see on osutunud mu pereliikmete suureks lemmik-õhtusöögiks. Tegin täna seepärast kohe kaks fileed - parem jäägu üle kui tulgu puudu :)

Vaja läheb:
2 sea sisefileed
ca 10 päikesekuivatatud tomatit (kui hoolega otsida, siis leiab ka sellise, mis ei ole kahjulikus päevalilleõlis)
soola, pipart
2 pakki ameerika peekonit

Maitsesta seafileed soola ja pipraga.
Lõika kummagi filee sisse 3-4 cm sügavune sisselõige ja piki sinna tükeldatud päikesekuivatatud tomateid.
Rulli fileedele ümber peekoniviilud.



Küpseta 200 kraadises ahjus umbes pool tundi või kui viitsid termomeetriga mõõta, siis kuni liha sisetemperatuur on umbes 65-70 kraadi. Ma ei mõõtnud seekord midagi, vaatasin, millal peekon pealt kuldseks muutus ja võtsin välja - tuli välja, et täitsa õigel ajal :)


Jäta peale ahjust väljavõtmist liha umbes 15 minutiks hõbepaberi alla "puhkama", seejärel lõika parajad viilud.


Serveerisin seda toitu koos võis praetud beebispinati lehtedega, teised pereliikmed raputasid spinatile ka riivjuustu peale, aga ma ajan praegu ranget joont (ei mingit juustu, koort ega ühtki muud piimatoodet peale puhta või :))







teisipäev, 18. november 2014

LCHF piparkoogid



Jõuluaja lähenedes tekib paljudel endistel suhkrusööjatel siiski isu piparkookide järele :) Ma tegin eelmisel aastal mitu partiid piparkooke selle retsepti järgi: http://lchfeesti.blogspot.com/2013/12/lchf-piparkoogid.html (kohendasin selles retseptis praegu magustajate osa aktuaalsemaks) ja need piparkoogid jäid minu arvates tõeliselt mõnusad präänikud.

Sel aastal on plaanis katsetada kaht retsepti. Valin oma retseptid hoolikalt ja kindlast allikast, mida tean usaldada. Esimene on meie Bakery+ magustaja autori ja kuulsa LCHF-kokaraamatute autori Marianni retsept, mis pärineb siit: http://mariannslchf.se/pepparkakor-krispiga/

Marianni piparkoogid

ca 50 krõbedat väikest piparkooki

75 g sulatatud võid
2 munavalget
2 dl mandlijahu
1,5 spl Amanprana kookosjahu
2 spl fiberhuski
1,5 spl bakery+
0,5 spl jahvatatud ingverit
0,5 spl kaneeli
0,5 tl jahvatatud nelki
0,5 tl kardemoni
(või umbes 1,5 msk piparkoogimaitseainet)
1 tl söögisoodat

Sulata või koos maitseainetega ja lase veidi jahtuda. Klopi munavalge käsivispliga kergelt lahti. Sega see maitseainevõi hulka.
Sega ülejäänud kuivained ja sega need hoolikalt puidust lusikaga või-munasegu hulka ja sõtku taigen ühtlaseks.
Jäta taigen üle öö seisma, seda võib ka külmutada, aga võib ka kohe küpsetada.

Rulli kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks plaadiks, lõika vormidega piparkoogid välja ja tõsta need küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Võid need sinna üsna tihedalt laduda, kuna need ei paisu. 
Küpseta 175 kraadises ahjus 10-15 minutit, ära neid liiga vara ahjust välja võta, muidu jäävad seest pehmed. Lase plaadil jahtuda ja tõsta seejärel restile jahtuma ning säilita lõpuks küpsisepurgis.

***

Teine retsept pärineb ka väga kuulsalt Rootsi LCHF-toidublogijalt Birgitta Höglundilt. Ta oli alguses puhtalt LCHF-retseptikirjutaja, aga läks mingi aeg Paleo poole üle. Tema piparkoogiretsept pärineb siit: https://birgittahoglundsmat.wordpress.com/2011/11/27/lchf-pepparkakor-till-1a-advent/

Birgitta piparkoogid



ca 20 paksu piparkoogi-präänikut

100 gr võid
2 ml jahvatatud nelki
2 ml jahvatatud kardemoni
2 ml jahvatatud kaneeli
1 ml jahvatatud ingverit
2 dl mandlijahu
2 spl Fiberhuski
2 spl mett (Paleo toitujatele) või 2 spl Sötini või 1 tl Bakery+ (LCHF toitujatele)
1 muna

Pane või ja maitseained potti. Aja kiirelt keema, sega hoolikalt ja lase seejärel veidi jahtuda. Sega sisse magustaja.
Sega omavahel mandlijahu ja fiberhusk. Sega see kokku maitseaine-võiseguga. Kõige lõpuks sega hulka muna, sega hoolikalt taigen ühtlaseks.
Pane taigen umbes pooleks tunniks külma. Veereta supilusikatäie suurused pallid ja tee lamedaks. Pane küpsetuspaberile ja vajuta kahvliga igale präänikule muster peale.
Küpseta 200° ahjus 10-12 minutit. Tõsta resti peale jahtuma. Neid võib ka sügavkülmutada.

***

Ja kõige lihtsamad LCHF-piparkoogid valmivad üldsegi Bagerina piparkoogi küpsetussegust :)


Bagerina LCHF-märgistusega süsivesikuvaene piparkookide küpsetamise valmissegu sisaldab samuti vaid kõige puhtamaid ökoloogilisi ja koduseid koostisosi: mandlijahu, kookosjahu, erütrtiool, fiberhusk, küpsetuspulber, kaneel, kardemon ja nelk. Küpseta maitsvaid LCHF piparkooke lihtsalt ja ometi puhtalt!

Juurde on vaja:
100 g võid
2 munavalget

Valmistamine:
1. Tee taigen päev varem valmis ja pane külmkappi.
2. Taigna valmistamiseks sulata 100 g võid, lisa sötin+maitseained väiksest kotist ja sega läbi.
3. Sega hulka küpsetussegu.
4. Vahusta munavalged tugevaks vahuks.
5. Sega vahustatud munavalge taignasse.
6. Vooli rull ja mähi see võileivakilesse. Jäta 1 päevaks külmkappi.
7. Soojenda ahi 200 kraadini.
8. Rulli taigen kahe küpsetuspaberi vahel lahti ja lõika piparkoogivormidega taignast kujukesed välja.
9. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud plaadile.
10. Küpseta ahju keskosas ca 8 minutit.


Kõige lõpuks veel seda ka, et kelle esimeseks eesmärgiks on ketoos, need söögu muna ja peekonit edasi ja piparkoogid jäägu vaid üliharvadeks maiustamise hetkedeks, kaalulangus võib mõneks ajaks peatuda :)


pühapäev, 16. november 2014

Kollased prillid ehk 'blue light blockers'


Mulle on viimasel ajal silma hakanud, et paljud välismaised low-carb asjatundjad on hakanud suure vaimustusega rääkima kollastest prillidest :) Näiteks Rootsi blogija Martina räägib neist siin ja minu uus lemmik Stephanie "Keto Person" siin ja siin.

Asja mõte on selles, et tänapäeva inimene viibib väga palju sinise valguse ehk ekraanide mõjuväljas (telefon, arvuti, telekas). Sinine valgus aga on päeva ja erksuse valgus, see peletab une ja teeb erksaks - õhtul, kui peaksime uinuma. Kui sinist valgust tuleb valel ajal ehk siis, kui me peaks juba magama minema, ei tule meil enam und. Aga liiga vähe magamist tõstab stressihormooni kortisooli taset meie kehas, mistõttu ladestame rohkem rasva ja tunneme end muidu halvemini. 

Selle sinise valguse blokeerimiseks on välja mõeldud erinevaid kollaseid-punaseid tooteid. On olemas mobiiliäppe, mis su telefoniekraani peale päikeseloojangut kollase filtriga katavad, on võimalik kanda kollaseid prille.

Martina, kes hiljuti Shanghaisse kolis, ütles, et blue light blocking on seal praegu suur trend. Õhtupoole on paljudel kollased prillid ees - et õigel ajal hea uni tuleks.

Stephanie ütleb sinist valgust blokeerivate kollaste prillide kohta järgmist: 

Sinine valgus tõstab sinu kortisoolitaset, mis tõstab su vere glükoositaset, mis tõstab põletikku, mis põhjustab omakorda kortisooli ehk stressihormooni tootmist ja rikub su keha ööpäevast rütmi. 

Magama tuleks minna kella 22-22:30-ks, et oleks hea ööpäevane rütm. Selleks aga, et uni kella 10 paiku tuleks, võiks õhtupoole (alates sellest hetkest, kui väljas on pimedaks läinud) kanda kollaseid prille, mis ei lase sinisel valgusel sind mõjutada. On küll natuke naljakas, aga väidetavalt tuleb uni paremini :)

Ma ei ole omale veel kollaseid prille soetanud, aga kasutan õhtuti nagunii nahahoolduseks intensiivse kollase-punase valgusega led-lumitherapisti ja selle all olen küll mitmeid kordi magama jäänud :)

Rohkem infot minu aparaadi kohta võib leida siit: http://www.filorga.com/fr_en/lumitherapist.html ja Eestis on see saadaval ilukliinikus Dermamed. Kiidan seda väga - mõjub hästi nahale ja unerütmile!

Ka siin Postimehe artiklis räägitakse, et sinine valgus äratab ja ergutab, aga oranž uinutab: http://tervis.postimees.ee/2734882/helendavad-ekraanid-voivad-rikkuda-ooune

laupäev, 15. november 2014

Kuidas oma olemine LCHF-i raames veel paremaks teha

Tänu meie vahvale Facebooki grupile LCHF/Eesti saan järjest uusi nippe, mis ei puudutagi otseselt sööki ja kaalulangetamist, vaid ka kõike muud. Jagan mõnda sealt targematelt kuuldud nippi siingi, mida nüüd viimasel ajal ise kasutama olen hakanud.



  • Õunaäädikas - ca pool tundi enne igat toidukorda joon klaasi vett koos 1 spl õunaäädikaga, see on seedeensüümide turgutamiseks, seenhaiguste vastu, puhastab maksa, hoiab ketoosi, parandab lümfiringet, vähendab tselluliiti, annab hea une, tasakaalustab pH. Kellel on LCHF-i tõttu probleeme kõhukinnisusega, siis õunaäädika võtmine pool tundi enne sööki lahendab selle mure kiiresti.
  • Avokaado - iga päev söön vähemalt ühe avokaado, see on parim kaaliumi allikas, lisaks hea rasv, sisaldab omega 3 rasvhappeid ja E-vitamiini.
  • Hapukapsas - iga päev söön õhtusöögi kõrvale mõned suutäied värsket hapukapsast (nb! tuleb otsida poest ilma suhkruta hapukapsas). Hapukapsa sees on kõhule head piimhappebakterid, palju C- ja B-vitamiini.
  • Kondipuljong - püüan iga päev tassikese isekeedetud kondipuljongit juua, see tasakaalustab elektrolüüte ning annab olulisi mineraalaineid. "Supertoit, mis tugevdab immuunsust, ravib soolestikku, põletab rasva, kiirendab ainevahetust. Sisaldab mineraalaineid, aminohappeid ja ülikasulikku rasva. Eriti vajalik peale haigusest taastumist. "
  • Želatiin - kuna želatiini valmistatakse samuti looma kontidest, siis on sellel samasugused head omadused nagu kondipuljongil. Ma valmistan omale paar korda nädalas mõnusa magustoidu  želatiiniga Blue Dragon kookoskoorest, mille maitsestan näiteks piparkoogimaitseainega. 
  • Kaneel rasvakohvi peal - lisaks maitseelamusele, mida annab kaneeliga rasvakohv, sisaldab kaneel ka mangaani, magneesiumit, antioksüdante, turgutab ainevahetust.
  • Tsink - reguleerib hormoone, tugevdab immuunsust, kiirendab haavade parandamist, on tähtis komponent A-vitamiini sünteesis, väsinud nahale ja limaskestadele, katkevate juuste ja lõhenevate küünte korral. Praegu võtan 1 tableti Zn kelasini päevas, aga edaspidi on plaanis seda iHerbist tellida. 
  • Magneesium toidulisandina - Magneesium Kelasini olen tarvitanud juba aastaid. Seda tuleks võtta õhtuti vähemalt 2 h peale viimast söögikorda. Lihaskrampide vältimiseks, lihaste lõõgastamiseks, südame heaoluks, väsimuse ja stressi korral. Hiljuti ostsin prooviks ka ühe purgi Soome toodanguna valminud Magnex B6 (magneesiumtsitraat+b6 vitamiin). See tundub ka hea, aga jällegi - järgmine kord tellin iHerbist odavamalt.
  • D-vitamiin toidulisandina - D-vitamiinist on palju juttu olnud. Mina võtan praegu 5000 IU päevas ja tellisin juba iHerbist ülisoodsa hinnaga vastava doosiga D3 oliivõlikapslid. 
  • Omega-3 toidulisandina - Omega 3 väldib põletiku teket kehas, aitab ajurakke üles ehitada. Pikemalt juttu siin. Kõige parem Omega 3 pärineb muidugi loodusest (mitte kasvandusest) püütud kaladest, aga kui on oht, et neid igapäevaselt väga palju ei saa, siis on hea kalaõli pudelist juurde võtta. Mina võtan Lysi sidrunimaitselist kalamaksaõli, kuna seal on kõige suurem kogus EPA-DHA. Meeldiv sidrunimaitse peidab ebameeldiva kalamaitse ära. 
  • Merevetikad, sushi nori, spirulina - turgutavad kilpnääret. Leidsin hiljuti Solarise toidupoest nori chipsid, vähe süsivesikuid, mõnus maitse - ja kasulikud :)
Lõpetuseks tahan öelda seda, et kõik need LISANDID ei taga head tervist ja enesetunnet ILMA õige toitumiseta. Kõigepealt siiski puhas loomulik toit - liha, muna, kala, kana, köögiviljad, või, oliivõli, kookosrasv ja siis sinna juurde täiustuseks kõik need eelpool nimetatud võtted!









Lõherullid sushi stiilis

Kuulsalt Rootsi LCHF-toidublogijalt Åselt sain jälle ühe uue ja isuäratava söögiidee, mida täna hommikul väikeste mugandustega proovisin: http://56kilo.se/laxrullar-sushistyle-och-en-efter/


Mina tegin lihtsama variandi:

100 g viilutatud lõhet
Philadelphia toorjuustu (läks umbes 100 g)
avokaadot (rullidesse läks pool)
seesamiseemneid

Raputasin seemned taldrikule, panin lõheviilu seemnete peale, määrisin lõheviilu peale toorjuustu ja panin avokaadotükid vahele. Rullisin kokku ja lõikasin iga rulli pooleks (et jääks ilus sirge lõikepind ja oleks näha, mis on rulli sees). Valmis! Kõrvale sõin veel teise poole avokaadost ja jõin ühe suure rasvakohvi.

Åse lisas oma rullidele veidi rohkem vürtsi: ta kasutas mädarõikamaitselist toorjuustu (kui poest ei leia sellist, võib ise philadelphia sisse 1-2 tl mädarõigast segada), lisaks segas ta toorjuustu sisse ka veidi wasabit ja serveeris valmis rulle sojakastme ja wasabiga.





kolmapäev, 12. november 2014

Pardikoivad Jamie Oliveri järgi


Üheks meie pere lemmiktoiduks on seest pooltoores prantsusepärane pardi rinnafilee õhukesteks viiludeks lõigatuna, mida aeg-ajalt ikka valmistan. Kõigile pereliikmetele maitseb see nii väga, et alles ei jää kunagi raasugi :) Tahtsin täna jälle seda teha, aga kahjuks oli poest kõik pardirinnafilee parasjagu otsa saanud ja samas jällegi pardikoivad soodushinnaga. Mõtlesin siis, et mis seal ikka - tuleb lõpuks ka pardikoivad järele proovida. Ikkagi hea rasvane kraam ja kiidetakse ju palju!

Ja tõpoolest, ka minu arvates on pardikoivad väga, väga mõnusad - kuigi hoopis teistsugused kui pardi rinnafilee. Kui rinnafilee on hea medium-küpsetusastmes ja veidi punakana, siis koivad on rohkem Pulled Porki meenutav ülipehme ja suussulav suutäis. Erinevad, kuid väga head on mõlemad.

Kuna valmistasin pardikoibi esimest korda, siis otsustasin tugineda mõnele väga kindlale retseptile ning elu on näidanud, et Jamiet võib alati usaldada :) Kasutasin väikeste mugandustega seda õpetust: http://www.jamieoliver.com/recipes/member-recipes/recipe-detail/4180/

Koivad läksid nahk allpool kuivale pannile ja praadisin neid seal kuni nahk läks pruunikaks ja hinnaline rasv välja nõrgus.

Seejärel läksid koivad suurde malmpotti, nahk üleval pool.  Poti põhja panin mõned loorberilehed. Maitsestasin koibi pealt (naha poolt) roosa soola, pipra ja Harissa värske mündilõhnalise maitseainega.

potis koos sibula, puljongi ja maitseainetega

Köögikombainis lasin hästi peeneks ühe suure sibula. Praadisin selle pannil pardirasvas klaasjaks ja valasin sibula ja pardirasva potti koibadele peale. Veidi kondipuljongit ka, nii et peaaegu koivad ära katab (seekord ei hakanud Jamie järgi vermutit lisama - teinekord proovin ära!), kaas peale ja kuumus kergeks podinaks vaid. Nüüd võis selle toidu vähemalt kaheks tunniks unustada, ma lasin vist isegi 2,5 h tal seal pehmeneda.

Ja tulemus oligi oivaline, mis oivaline :) Peale naha söömist nägi liha välja just selline - punane, pehme ja hõrk:



Ja kogu õhtusöök oli selline:

Lisandiks hapukapsas ja 
spinat (võis praetud beebispinati lehed, peale vahukoor ja riivjuust, maitseks valget pipart)






Kondipuljong

Mul on hea meel, et meie Facebooki gruppi LCHF/Eesti tuleb järjest rohkem huvitavaid inimesi, kellelt midagi õppida ja uut kuulda saab :) Üheks selliseks kasulikuks asjaks on kondipuljongi valmistamise õpetus ja vajadus, mis ma sealt saanud olen :)

Ma muidugi teadsin ju ka enne, et kondipuljong on hea ketoosi üleminekuvaevuste peletaja ja elektrolüütide taastaja, aga siiski ei olnud ma seda tegu viitsinud ette võtta. Tundus kuidagi keeruline. Nüüd tegin ära ja tegelikult ei olnud keerulist muud kui kui vahepeal kella vaadata.

Ostsin kaupluse sügavkülmaletist mingid täiesti suvalised supikondid, suur kotitäis oli vast 2 eurot. Need läksid potti koos külma vee ja sortsu õunaäädikaga ja seisid seal tunnike.

Seejärel lasin keema ja lisasin roosat soola, piprateri ja loorberilehti. Kui keema läks, siis koorisin pealt vahu ja keerasin seejärel kuumuse minimaalseks - nii et vaid õrnalt podises. Sedasi podises see potike vast 24 tundi, kuigi oleks võinud isegi 48 h, aga mul nii paljuks esimesel korral kannatust ei jätkunud ja nädalavahetus sai ka läbi.

Peale keetmist kurnasin jahtunud puljongi purkidesse ja läks külmkappi. Nüüd on hea seda tassikaupa soojendada või muudele toitudele puljongina lisada.

tühjasid kookosrasva purke tekib mul palju :)

Ja järelejäänud täiesti pehmeks keenud kondid (umbes sama pehmed nagu leib) andsin koerale, tema oli oma elektrolüütide eest ka väga tänulik :)

(see pilt on küll juba kuu aega tagasi tehtud, kui lehed veel koeraga sama kollased olid)


teisipäev, 11. november 2014

Külmutatud cheesecake piparkoogipõhjal


See retsept pärineb kuulsalt rootsi LCHF-küpsetuskokaraamatute autorilt Mariann Anderssonilt, kes on ühtlasi loonud ka LCHF Poes müüdava loodusliku magustaja Bakery+ retsepti. Tegemist on Rootsi LCHF ringkondades kõige hinnatuma magustajaga - lisaks looduslikule sisule (stevia + erütritool) on tegemist ka väga maheda ja loomuliku maitsega magustajaga :)

Piparkoogipõhja koostisosad:

100 g sulatatud võid
2 spl Bakery+ magustajat või 1 dl sötini
2 dl mandlijahu
0,5 dl Fibrexit või Pofiberit
0,5 spl FiberHuski
1,5-2 spl piparkoogimaitseainet

Cheesecake ehk juustukook:
3 muna, valged ja kollased eraldatud
3 dl vahukoort
200 g Philadelphia toorjuustu
2 spl Bakery+ magustajat või 1 dl sötini
0,5 tl Bourbon vanillipulbrit

Valmistamine:
1. Sulata või.
2. Sega kõik kuivained hoolikalt omavahel ja vala sisse või ning sega läbi.
3. Kata 22 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja tõsta taigen (veidi tükiline) 22 cm sinna põhja. Taigna silendamiseks võid appi võtta ka teise küpsetuspaberi - pane see taigna peale ja nüüd saad käega tainast laiali "triikida", kui kõik sile, tõmba lihtsalt pealmine paber ära.
4. Küpseta põhja 10-15 minutit 175 kraadi juures. Võta ahjust ja lase täielikult jahtuda. Valmista nüüd täidis.
5. Vahusta munakollased, vanillipulber ja magustaja, sega seejärel hulka philadelphia toorjuust.
6. Vahusta munavalged kõvaks vahuks.
7. Vahusta vahukoor kergelt.
8. Sega vahustatud munakollased vahukoorega ja lisa kõige viimasena munavalged.
9. Vala cheesecake'i segu külmale piparkoogipõhjale. Raputa peale veidi kaneeli.
10. Pane viieks tunniks sügavkülma. Võta 20-30 minutit enne serveerimist toatemperatuurile.

NB! Tegemist on LCHF-maiustusega, mis ei ole kaalu langetav LCHF! See annab võimaluse ka LCHF-inimesel koos külalistega vahel harva kooki nautida, ilma et peaks oma enesetunnet suhkru või nisujahuga halvemaks tegema. Koogipäevad panevad siiski kaalulangetamisele väikese piduri.




esmaspäev, 10. november 2014

Béarnaise kaste

pilt netist

Mulle väga meeldib Béarnaise kaste - lisaks sellele et see on hea võipõhine (korralik loomulik rasv!!!) majoneesi konsistentsiga kaste, on tal ülimalt mõnus maitse (tooni annavad veiniäädikas, šalottsibul, estragon) ning minu arvates sobib see igale poole: lihale, kanale, munale, kalale, you name it. Rootslased armastavad samuti Béarnaise kastet väga, neil on see lausa toidupoes müügil, majoneesi kõrval. 

Siiski ma ei olegi veel oma kõige lemmikumat Béarnaise kastme retsepti jaganud siin blogis. Asi on nimelt selles, et mõnikord see tuleb mul välja ja mõnikord mitte. Ütlen kohe ära, et seda kastet on pigem keeruline kui lihtne valmistada - aga maitseelamus on seda väärt! Probleem tekib nimelt munakollaste ja sulatatud või emulsiooniks muutumisega - vahel tekib see õige konsistents kohe, vahel peale seda, kui poolik kaste on tunnike seisnud, vahel üldse mitte. Olen küll munad toatemperatuurile võtnud, aga alati ei paista sellest abi olevat. Igatahes, kui keegi oskab nõuga abiks olla, siis palun kommentaaridesse :) Praegu kahtlustan seda, et äkki peab soola alles peale valmimist lisama - sool teatavasti pidi muna konsistentsi lõhkuma veidi.

Aga siit see tuleb! Valmistamine on keeruline, aga maitse see-eest super-oivaline :)

Vaja läheb:
250 g võid
3 munakollast
valget pipart
2 väikest šalottsibulat
värsket estragoni, soovi korral ka peterselli
soola, pipart
1/2 dl vett
1/4 dl punase veini äädikat

Võta munad vähemalt paar tundi varem toatemperatuurile.
Sulata või madalal kuumusel, võta tulelt ja jäta jahtuma.
Peenesta šalottsibul, estragon ja petersell. Pane need potti koos vee ja punase äädika seguga. Lase keema ja keeda kuni vedeliku kogus on poole võrra vähemaks aurustunud. Lase jahtuda.
Eralda kõrgesse kitsasse anumasse toasoojadest munadest munakollased ja vala sinna peale sibula-äädikasegu.
Mikserda saumiksriga munakollased ja sibulasegu läbi. 
Vala ühtlase nirena ja pidevalt saumiksriga mikserdades sisse ka vedel või. 
Hea õnne korral tekib kohe majoneesi-laadne emulsioon. Kui seda kohe ei teki, lase kastmel pool tundi kuni tund aeg toatemperatuuril seista ja proovi uuesti. Lisa sool ja valge pipar kõige lõpuks.

Säilib külmkapis vähemalt nädal. Eelkõige on see mõeldud lihale lisamiseks, aga miks mitte ka näiteks hommikuste keedumuna-poolikute peale majoneesi asemel.

pilt minu eilsest Béarnaisest






pühapäev, 9. november 2014

LCHF ja toiduportsjonite suurused


Tihti kuulen LCHF-toitumisega alustajatelt küsimust, kui suured peaksid ikkagi LCHF toiduportsjonid olema. Nad kurdavad, et materjalis "LCHF Algajatele" ei ole ju seda öeldud, on vaid lause, et söö palju tahad ja kuni kõht täis saab. See tundub kuidagi liiga hea ja osad inimesed, kes on aastaid harjunud dieeditama, ei julge omale sellist luksust kuidagi lubada, et süüagi lõpuks nii palju kui tahavad :) Teised jällegi, kes seda soovitust julgelt järgivad ja söövadki nii palju kui sisse läheb, võib-olla ei võta kohe esimesel paaril nädalal grammigi alla ja mõnel isegi kaal tõuseb alguses.

Selle peale satutakse paanikasse, et kas LCHF minu puhul ikka ei toimi või kas ma teen seda kuidagi valesti. Et kui palju ikkagi sööma peaks, mitu grammi rasva, valku ja süsivesikut, mitu kilokalorit ja kuidas täpselt? 

Selge see, et võiks anda väga täpsed soovitused: söö maksimaalselt 20 g süsivesikuid (parem on vähem), valku nii palju grammides, kui on sinu soovkaal kilodes ja rasva topelt samapalju. Näiteks 15 g süsivesikuid, 60 g valku ja 120 g rasva. 

AGA! LCHF ei ole minu arvates kindlasti mingi kiirdieet ega kalorilugemine, toidu kaalumine ja stressamine oma toidukoguste pärast. Vähemalt mina näen küll LCHF-i ühe suure boonusena just  vabanemist oma toiduorjusest. Söömine on lihtne, õiges koguses õige toidu söömine peab olema iseenesestmõistetav - siis on see jätkusuutlik ka aastate pärast ja elu lõpuni.

Seega ma olen tugevalt seda meelt, et LCHF-iga alustades ei peaks me kindlasti kohe hakkama lugema-kaaluma oma toidu koguseid ega ka mitte ülemäära kiiret kaalulangust kohe esimestel nädalatel ootama. On täiesti OK, kui näiteks esimesel kuul ei toimugi kaalul mingeid olulisi muutusi.

Süüa võikski vastavalt soovitustele, mis on antud materjalis "LCHF Algajatele" ning lasta oma kehal rahuneda, et lõpuks ometi saab jälle normaalselt süüa. LCHF ehk loomulik toit on toitainerikas, st keha saab sealt palju kasulikku ja tekibki võimalus varem või hiljem maha rahuneda, kui keha tunneb et turvaliselt ja teab, et korralikku ja vajalikku kütust tulebki iga päev. 

Kui kõik läheb hästi, siis hakkab üsna pea tööle ketoos, mis omakorda kahandab tunduvalt söögiisu. Alates ketoosist ongi kõik lihtne ja hästi. Kui oled piisavalt süsivesikuid piiranud ja head loomulikku toitu söönud (muna, liha, kala, või, kookosrasv, köögiviljad), jõuad kindlasti õige pea ketoosini. Ketoos teeb enesetunde kergeks - tuju läheb rõõmsamaks, energiat jätkub väga paljuks ja söögiisu läheb iseenesest väiksemaks ja endise ülekaalulise inimese söögiisu asemel on sul nüüd normaalse inimese söögiisu :) Kaal hakkab ka langema!

Need toidu kaalumised ja koguste arvestamised võiks jääda lahenduseks alles sellistel puhkudel, kui paljalt LCHF-i algtõdede järgimisest ikkagi ei piisa - eeldusel, et oled juba vähemalt kuu aega proovinud, söönud ilusti igapäevase toiduna muna, liha, kala, võid, kookosrasva ja köögivilja ning teinud kõike, mis LCHF Algajatele materjalis kirjas.

Aga kui kohe LCHF-iga alustades ennast kalorite ja grammidega stressama hakata, siis Sa ei saagi ju teada saada, et äkki sina oled ikkagi just see õnnelik, kellel LCHF toitumine tema loomuliku sööiisu regulatsiooni tööle paneb ja isu ebanormaalselt suurte toiduportsude järele kaotab.

Ja just see ongi ju LCHF-i peamine eesmärk ja kasutegur - Sa tahad iseenesest normaalselt süüa, mitte ei pea oma toitu kaalujälgija kombel mõõtma, kaaluma, analüüsima. LCHF söömine peaks olema lihtne ja loomulik.


reede, 7. november 2014

Vürtsikas tuunikalaomlett Brie juustuga


Tundub, et mul on juba tavaks saanud reedeti hommikusöögiks omletti süüa :)

Täna tegin siis tavalise omleti (2 muna, 2 spl vahukoort lahti kloppida, soola ja pipart lisada, peekonirasvasel pannil praadida) ja vahele panin lisaks Brie juustu viiludele veel mõned supilusikatäied tuunikala (purustatud tuunikala vees) ning mõned lusikatäied Rimi Eco sarja Chunky Salsa kastet. Keerasin omleti kokku ja lasin jahtuval pannil kaane all veel natuke seista, kuni Brie juust oli ilusti kala ja kastmega kokku sulanud. 

Väga mõnus hommikusöök tavapärase kaneeli-rasvakohvi kõrvale :)

täidised enne omleti kokkuvoltimist

kolmapäev, 5. november 2014

„Mulle LCHF ei sobi ikka!“

Päris tore artikkel tuntud Rootsi LCHF-toitumisnõustajalt Anna Hallénilt, mida soovitan kindlasti lugeda just LCHF-iga alustajatel ja selles toitumistarkuses kõhklejatel:



„Ma kuulen tihti lauset, et me kõik oleme erinevad ja sellega olen ma nõus. Aga et me oleksime nüüd nii erinevad, et osad meist oleksid loodud võileibade ja margariini jaoks, seda ei usu ma sekundikski! Tihti  kuulen ka seda, ei ole olemas ühte meetodit, mis kõigile sobiks – ja veelkord ma nõustun. Aga LCHF ei olegi meetod. See on teadmine, mida võib kasutada uskumatult paljudel erinevatel viisidel.

LCHF kaalulangetamiseks, LCHF tervise pärast, LCHF valu vastu, LCHF energia saamiseks ja paremaks keskendumisvõimeks ja nii edasi. Põhialused jäävad samaks  – loomulik toit, mida inimene on kohandunud sööma. Erinevuseks on jaotus, kogus ja teatud valikud.

Kui suitsetaja jätab suitsetamise maha, siis on varsti – nagu kiri postkastis – kohal ka peavalu, osasid tabab ka pearinglus ja süda läheb pahaks, teised muutuvad tigedaks, ärritunuks ja vahel lausa kibestunuks. Himu suitsu järele on tohutult suur. Kas oled kunagi kuulnud suitsetamise mahajätnud inimeselt sellist järeldust: „Suitsetamise mahajätmine ei ole minu keha jaoks kasulik. Ma olengi loodud suitsetama, mul läheb ju enesetunne kehvaks, kui ma suitsetamise maha jätan. Keha ütleb mulle ju selgesti, et elu mittesuitsetajana ei ole minu jaoks.“

Ometi kasutavad paljud seda loogikat, kui nad jahust ja suhkrust loobuda püüavad ja nende keha sellele vastu sõdib. Peavalu, pearinglus, nõrkus ja üldine halb enesetunne.
Vahest tuleks selliseid signaale tõlgendada hoopis nii: „Oi, appi, kui jahu ja suhkur minu keha nii tugevalt mõjutavad, siis oleks mul tõesti viimane aeg seda mustrit muuta!“

Esimene ja teine päev on tavaliselt väga okeid. Kolmas ja neljas päev võivad olla kõige hullemad päevad sinu elus. Aga nädala lõpuks lõppeb paanika ja sinu energiatase tõuseb juba märkimisväärselt. Kahe-kolme nädala pärast küsitakse minult tihti: „Aga Anna, kas mul tõesti peab nii hea enesetunne olema?“. Siiski tuleb veel üks käänak ja see on kurbus. Tunne, et enam kunagi ei saa omale ühtegi võileiba lubada. Sama kurbus, nagu suitsetajal: Kas ma ei saa enam mitte kunagi ühtegi mahvi tõmmata? Või nagu alkohoolikul: Kas ma mitte kunagi ei saa enam juua, isegi üht klaasi veini toidu kõrvale?

Aga ka kurbus kaob ja LCHF-i plussid kaaluvad selle üles. Ma luban. Ja muidugi, ka sinu keha on loodud loomulikku toitu sööma, isegi kui su keha sellega esimesel nädalal sugugi nõustuda ei taha.

Anna Hallén
Kirjanik ja toitumisnõustaja


Lihtne kapsahautis


Ühe potitäie jaoks (umbes 4-6 portsjonit) läheb vaja:

1 keskmise suurusega kapsapea
400 ml pakk vahukoort
1 kg hakkliha (hea oleks seguhakkliha, veis pluss rasvane siga)
soola, pipart
2 tl suitsuse maitsega paprikapulbrit

Praadisin hakkliha kuumal peekonirasvasel pannil, peale praadimist maitsestasin soola, pipra ja suitsuse paprikapulbriga.

Malmist haudepotti panin tükeldatud kapsa, vahukoore ja praetud-maitsestatud hakkliha. Lasin keema ja keerasin kuumust vähemaks, haudus veel umbes pool tundi. Kõik kiitsid, kes sõid :)
Mina jõin kõrvale veel ühe rasvakohvi kaneeliga.





pühapäev, 2. november 2014

Keto-kookospommid

Teatavasti aitab kookosrasv hästi kaasa ketoosi tekkimisele kehas (rasvalaadimise kohta võib lähemalt lugeda siit) ning on üldse üks ütlemata kasulik rasv. Sama lugu kookoshelvestega. Ning kookoshelvestest, extra virgin kookosrasvast ja roosast himaalaja soolast saab kokku ülimalt mõnusa kookoskreemi. Mul on aga isiklikult selliste ülimaitsvate asjade purgist söömisega selles mõttes raskusi, et ma tavaliselt ei saa enne pidama kui purk tühi. Samas päris nii palju ei ole jälle korraga mõistlik süüa. Tegingi siis eile omale kookoskreemist väikse muganduse ehk Keto-kookospommid.

Retsept on tegelikult sama, mis kookoskreemil, aga valasin segu pärast silikoonvormidesse ja panin külmkappi, nii on kohe parajad portsjonid võtta ja neid võib praeguste ilmade juures vabalt omale karbiga autosse ootele panna, et peale trenni 1-2 kosutavat pommikest sisestada :)

Seekord panin kookosrasva veidi rohkem. Kasutasin 200 g Eldorado kookoshelbeid ja 100 g Landkrone kookosrasva. Umbes 1/4-1/2 tl roosat himaalaja peensoola. Kõik köögikombaini ja väga pikalt uhamist. Veidi pausi ja veel uhamist :) Kokku töötas köögikombain ikka oma 20 minutit selle kallal. Siis surusin saadud massi silikoonspaatli abil läbi sõela ja lasin järelejäänud tahkema massi veel uuesti köögikombainist läbi. Ja uuesti sõelast. Päris viimane sõelale jäänud lõpp läks otse tarbimiseks :)

Vedela kreemi valasin terava otsaga taignakausist otse silikoonvormidesse. Mul on sellised veidi suuremad silikoonvormid, mis on vist algselt mõeldud panna cotta jaoks, aga ma nii väikseid panna cottasid küll ei tahaks :) Kasutan seda vormi just igasuguste ketopallide ja tooršokolaadi valmistamiseks. Soovitan Apelsini kauplust Järve Keskuse 0-korrusel, seal on palju erinevaid normaalse hinnaga silikoonvorme :)

Jätsin oma keto-kookospommid ööseks vormiga külmkappi ja hommikul lükkasin nad sealt välja, voila!



Kokku tuli 15 pommi ja kõik kokku sisaldavad 8 g süsivesikuid, 216 g rasva, 14 g valku. 



laupäev, 1. november 2014

Praetud räim ja kalamarjakaste


Praegu on Rimis soodukaga räimefileed ja tekkis isu mõnusa praetud räime järele. Hea Omega3 allikas pealekauba! Õnneks abikaasa praadis ja toimetas nendega ning pikapeale saime vist kalahaisu ka majast välja :) . Kõigepealt läksid kalad tunniks-pooleteiseks soola, st roosat himaalaja peensoola peale ja lasta seista. Seejärel valmistada munasegu: 1,5 kilo kala kohta 3-4 muna, segada sinna sisse ka soola-pipart, seejärel kasta räimed sealt läbi ja praadida pannil searasvas mõlemalt poolt.

NB! Searasv on hea loomulik ja kasulik rasv, mis talub hästi praadimist. Poes otsi sügavkülmaletist ja hinda pole vaja karta ;) 

Kõrvale oli kalamarjakaste:
Omavahel segada forellimarja, tilli, punast sibulat ja 30% hapukoort.


Jõin kõrvale ka ühe rasvakohvi piparkoogimaitseainega.