esmaspäev, 17. märts 2014

Jooksmine ja Learn to Run 10K programm

Kuigi lumi jälle maha sadas ja kõik mu kodulähedased mõnusad metsarajad kõndimiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks jälle mõneks ajaks ära rikkus, on päevad siiski järjest päikeselisemad ja ilm lausa kutsub õue ennast liigutama minema. Olen viimastel nädalatel enda kohta päris palju kõndimas ja ka jalgrattaga sõitmas käinud. Siiski paljas kõndimine hakkas mulle juba haigutust peale ajama ning ühtlasi tuli mulle meelde, kui vaimustuses ma seitse aastat tagasi Learn to Run 10k jooksuprogrammist olin. Mina, kes ma pole kunagi joosta armastanud ja koolis kehalise tunniski vaevu oma kaks ringi ümber Šnelli tiigi suutsin ära joosta, hakkasin selle jooksuprogrammiga lausa jooksmist nautima. Ning kuna selles programmis on iga nädal vaid kolm jooksu ette nähtud, siis mäletan, kuidas ma tookord neid jooksupäevi alati ootasin. Ja tõepoolest, kui asi algab sellega, et esimesel nädalal on trennid umbes pool tundi ja tehakse vaheldumisi jooksu (1 minut) ja kõndimist (2 minutit), siis selle 13-nädalase programmi lõpuks suutsin ka mina täiesti vabalt joosta järjest 10 kilomeetrit, ilma vahepeal puhkamata/kõndimata. Käisin selle tõestuseks tookord isegi SEB-sügisjooksul, siin üks peale jooksu koduhoovis tehtud pilt ka:


Olin siis umbes samas kaalus kui praegu, aga tookord saavutasin sellise kaalu küll tänu punktilugemisele, väga rasvavabale toidule ja pidevale näljatundele. Ja selle taha see asi tookord ka jäi, jooksmine mulle meeldis, aga sellist toitumist, mille abil ma tookord oskasin jooksmist lubavas kehakaalus püsida, ma pikemalt enam järgida ei suutnud ja loomulikult tulid väga kiirelt tagasi ka ülekilod. Oleks ma vaid siis teadnud, et on olemas selline toitumisviis nagu LCHF, mille abil on ka ilma nälga tundmata võimalik normaalses kaalus olla, eksole. 

Aga täna tegin siis oma esimese jooksu: kõigepealt 5 minutit tempokat kõndi soojenduseks, siis 8-ne seeria jooks (1 minut) + kõnd (2 minutit) ja lõppu veel 5 minutit kõndi lõdvestuseks. Mõnusa energialaksu sai sellest küll, seda peab ütlema.

Hädavajalikuks abivahendiks on jooksuprogrammi järgimisel muidugi pulsikell, sest selleks, et oma vormi/võhma parandada, on ülimalt oluline treenida sobiva koormusega, st mitte liiga kiiresti joosta. Oma vanusele ja soole vastava pulsivahemiku leidmise kohta võib lugeda näiteks SIIT.

Tõsi küll, möödunud suvel proovisin ka paar nädalat seda jooksuprogrammi teha, aga kuna siis olin LCHF-i harrastanud veel vaid pool aastat ja olin ka veel umbes 10 kilo raskem kui praegu, hakkas jooks mulle põlvedele ning põlvevalu tõttu jäigi asi tootkord katki. Loodan väga, et seekord saan asja ikka lõpule viia  :)

3 kommentaari:

  1. Mul selle kõndimisega samasugune tülpimus. Ja kui ma eelmisel nädalal mehega koos kõndima läksin ja otsustasin tema kiire kõndimise kõrval sörkida, oli see tunne ikka päris magus. Reedel jätsin kepid koju ja sörkisin juba rohkem. Täna oli kodukontori päev ja lõunasöögiks läksin õue sörkima. Uskumatu - mina, kes ma pole üldse jooksmise sõber iialgi olnud. LCHF keerab peas ka vist midagi ära :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Helen, mina sain viimase tõuke jooksmisega alustamiseks just Sinu blogist :) kus Sa oma eelmist nädalat kirjeldades räägid, et tegid kepikõndi vaheldumisi jooksmisega, ajasid mind kohe kadedaks sellega ja läksin ka :D

      Kustuta
  2. jee, ma suudan ka kedagi inspireerida :)

    VastaKustuta