esmaspäev, 31. märts 2014

LCHF või Paleo?



Minult on viimasel ajal päris mitu korda uuritud, mida ma Paleo toitumisest arvan. Vastus on, et hästi arvan. Nii LCHF kui Paleo on mõlemad süsivesikuvaese toitumise harud, lchf piirab süsivesikuid suuremal määral ja kõhtu täidetakse seetõttu suuremas koguses rasvaga, paleo lubab veidi rohkem süsivesikuid (puuviljad), aga soovitab see-eest piimatooteid vältida, kuna kiviaja inimene piimatooteid ei söönud. Teravilja, suhkrut ega tärkliserikkaid põllumajandussaadusi ei söö kumbki.

Tegelikult ei söö me ju keegi ei tähekombinatsioone ega moodsaid nimesid (lchf, paleo jne), vaid ikka toitu. Nende mõlema nime (lchf, paleo) taga mõeldakse puhast loomulikku toitu, vältida püüavad mõlemad kunstlikke säilitusaineid ja maitsetugevdajaid täis tööstuslikult toodetud valmistoitu. Mõlemad söövad liha, muna, kala, köögivilja. Paleo sööb ka puuvilja ja ilmselt veidi rohkem pähkleid-marju kui lchf. LCHF sööb jällegi juustu, vahukoort, hapukoort. Aga need piirid ei pea iseenesest ju olema nii kindlad – mõni lchf-inimene sööb päevas 1-2 puuvilja ja kõik on väga hästi. Teine lchf-inimene ei saa eriti piimatooteid süüa – kas hakkab kõht puhitama või ei lange kaal. Eks igaüks teeb oma toiduvalikud ikka ise ja uurib ise katse-eksituse meetodil välja, milline toit olemise heaks teeb. Ja igaüks, kes viskab oma menüüst välja juba vaid teravilja ja suhkru, on kindlalt võidumees.

Aga ikkagi, kui nüüd tahta teha täpselt mingi ettekirjutuse järgi ja soovida mingit programmi punktipealt järgida, siis mida soovitada, kellele lchf-i ja kellele paleot? Nüüd järgnev jutt on teoreetiline, kuna ma ise olen harrastanud vaid lchf-i ja paleo kohta oskan rääkida vaid seda, mida lugenud olen.

Dietdoctor ehk Andreas Eenfeldt ütleb nii, et Paleo sobib väga hästi terve ainevahetusega (tervetele ja normaalkaalus) noorematele inimestele, kes liiguvad palju ja soovivad paremat enesetunnet, võib-olla mõne kilogi veel kaotada. Paleo sisaldab siiski päris palju puuviljasuhkrut, seetõttu ei pruugi see sobida suhkrusõltlastele. Kui suhkrusõltlane pidevalt puuvilju sööb, siis tal ei tekigi suhkrust võõrutust ning isud jäävad alles ja ühtlasi jääb ka ülekaal (jällegi – paleo sobib terve ainevahetusega inimestele, kellel pole suhkrusõltuvust). Kes aga soovib kindla peale kaalulangust, sellele soovitaks alguseks normaalset lchf-i proovida ja kui see tulemusi ei anna, siis ranget lchf-i. Samamoodi on lchf kui rangelt süsivesikuid piirav toitumine kindlasti parem valik 2. tüüpi diabeetikutele. Kellel aga tervisevõidud juba ka liberaalse lchf-iga kergesti kätte tulevad, see saab omale ilmselt ka paleot lubada.

Palju on lugeda olnud ka sellest, et välismaa paleo-koolkondades hakatakse järjest enam ja enam kalorilugemise juurde tagasi jõudma. Eks seegi ole märk sellest, et paleo-toitumine sisaldab võib-olla liiga palju süsivesikuid selleks, et inimese söögiisu automaatselt normaliseeruks. Võimalik on muidugi, et see on ka märk inimeste ebarealistlikest ootustest – kahjuks kõigist ei saa fitnessmodelle, söö nii loomuomast sööki kui tahad ja jäta või kõik süsivesikud oma menüüst välja.

Aga minu põhimõte on siiski selles, et lchfi-i ja paleot ei ole mõtet vastandada. Pigem on nii, et heal lapsel mitu nime ja erinevused rikastavad. Ühele piim, teisele õun J

Lisaks annan filmisoovituse: "The Perfect Human Diet" - kiviaja inimese toitumise üle arutlevad Harvardi jt mainekate ülikoolide teadlased. Film on torrentina saadaval näiteks siin.




pühapäev, 30. märts 2014

Ratatouille 2

Viimasel ajal on meie pere üheks suureks lemmikuks saanud Ratatouille. Sobib imehästi kevadiste esimeste lihagrillimiste kõrvale! Siin veel üks lihtsam retsept Ratatouille-st!


Tükelda köögiviljad (šampinjonid, erinevad suvikõrvitsad, erinevad paprikad, punane sibul, tomat) suurteks tükkideks.

Vala peale oliivõli ja valge veini äädikat. Maitsesta soola ja pipraga. Sega.

Küpseta 225 kraadises ahjus 20 minutit.



reede, 28. märts 2014

Kestvusspordialad ja LCHF


Teen kokkuvõtliku tõlke Andreas Eenfeldti kodulehelt: http://www.kostdoktorn.se/langlopare-valjer-lchf-eller-krossas-konkurrensen
***
Kas trenni saab teha ka ilma süsivesikutega laadimata? Jah-vastus hakkab siinkohal vananema. Mida pikem on jooks, seda vähem on kasu süsivesikutest ning seda olulisem on, et rasvapõletus oleks tipus.

Järjest rohkem kestvussportlasi hakkab nägema suuremas koguses rasva ja väiksemas koguses süsivesikute söömise eeliseid.

Rasvane ja süsivesikuvaene toitumine argipäevaks ning võistluse ajal väikeses koguses süsivesikuid tundub olevat rekordi püstitamise retseptiks. See on tasakaalu leidmine maksimaalse mõju saavutamiseks: liiga palju süsivesikuid suurendab insuliini kogust ja paneb rasvapõletusele piduri peale. Liiga vähe süsivesikuid ja sa kaotad oma turbo-kiiruse. Mõõdukas koguses mõlemat ja sa saad nautida mõlemat, maksimaalse jõuga.

Andreasele saadab kirja ultra-jooksja Frederick Schmidt:


„Olen sporti teinud kogu oma elu ja harrastanud kõikvõimalikke vastupidavusalasid. See viis mind 4. astme tippsportlaste treeneriks õppimiseni Rootsi Suusaliidus ja 6 aastat tagasi hakkasin tegelema ultrajooksuga, see on jooks, mis kestab mitu päeva ja vahel isegi terve nädal ja koosneb kuni 8 etapist.

Üsna varakult avastasin, et süsivesikutega laadimisest ei piisanud ning et mul hakkas kõhus keerama, kui olin mitu päeva järjest erinevaid želeesid ja energiabatoone söönud – ma ei saanud enam niiviisi jätkata. Peale selliste asjade söömist tekkis küll veerand tunniks energiavoog, aga pärast seda olin veel väsinum kui enne. 

Aastal 2009 jooksin ma 60 km jooksu Barcelonas, 7000 m positiivse kõrguserinevusega. Seal õppisin ma sööma võid, juustu, sinki, munapannkooki peekoniga ning jooma spordijoogiks piima – see oli hispaanlastest osalejate jaoks täiesti tavaline, nad pakkusid kõikide söögikordade juures just seda (lisaks ka lahjendatud punast veini), ning alles siis, kui finišini oli jäänud vaid 6 km, pakuti maiustusi ja vett ning siis saime omale ka turbo-kiiruse sisse!


Alates sellest ajast olen ma jooksnud kõik oma jooksud LCHF-i järgi toitudes, muuhulgas Himalaya Stage Race, Trance Alp, Trans Rockies, BAMM ja Kullamannen.“

kolmapäev, 26. märts 2014

Tacomaitsega burgerid või mehhikopärased kotletid


Avastasin hea burgeri- ehk kotletiretsepti. Seni jäid kõiksugu kotletilised-lihapallilised mul alati liiga kõvad, ja selguski, et panin liiga palju mune. Kuna ma hiljuti tegin omale ka taco-maitseainet, siis lisasin vürtsi just sellega. 

Burgerite jaoks läheb vaja:
500 g veisehakkliha (eriti hea jääb Hiiumaa lihatööstuse mahehakklihaga, müügil näiteks Haabersti Rimi maheosakonnas)
1 muna
0,5 dl vahukoort
1 riivitud šalottsibul
paar supilusikatäit mingisugust vürtsikamat tomatikastet (mul oli Rimi Eco Chunky Salsa)
taco-maitseainet, vajadusel soola


Sega taigna koostisosad ja vooli 4 suurt ümmargust burgerit ja prae need kõigepealt pannil mõlemalt poolt pruuniks.
Seejärel küpseta veel 200 kraadises ahjus umbes 10-15 minutit.

Burgeri peale panin paksu tüki maasdameri juustu, tomativiilu ja punase sibula rattaid. Kõrvale veel paar marineeritud kurgiviilu ja seda sama Chunky Salsa kastet.

Siia kõrvale sobib hästi cole-slaw salat: riivitud värske peakapsas ja punase sibula ribad segatud majoneesist, hapukoorest ja sinepist tehtud kastmega.




pühapäev, 23. märts 2014

Nädala toidud ja trennid

Ma ei ole siin enam ammu oma nädalamenüüd jaganud. Panen nüüd siis kirja oma selle nädala söögid ja trennid. Olen sel nädalal omaarust väga tubli olnud ja ka kaal on mul täna 1,4 kg väiksem kui eelmisel pühapäeval. Muidu ma viimastel kuudel päris nii tubli ei ole olnud, nädalavahetustel on sisse lipsanud palju liberaalse lchf-i maiustusi-küpsetisi, mistõttu mu kaal on ka juba pikalt sama koha peal seisnud. Aga nagu sellest nädalastki näha võin, et kui ma ikka asja veidi rangemalt võtan ja kõrvale veel kerget trenni ka teen, siis saan oma kaalu väga kergesti jälle õiges suunas ehk allapoole liikuma.


Ma ei pane siia meelega oma toidukoguseid, et kellelgi ei tekiks tahtmist minu nädalat täpselt jäljendada – igaüks peaks ikka sööma enda kehale vajalikus koguses, mitte kellegi teise pealt gramm-grammilt snitti võtma. Oma söökide kohta võin öelda aga seda, et kuna ma söön vaid 2 x päevas, siis on minu toidukogused korraga üsnagi suured ja taldrik alati kuhjaga sööki täis. Igapäevane kaloraaž jäi sel nädalal ilmselt umbes 1600-1800 kcal piiresse.

Trenni teen ma võimalusel hommikuti enne esimest söögikorda. Seda peavad rootslastest lchf-trennitargad kõige efektiivsemaks (rasva põletamiseks). Ja kuna see tavaliselt sobibki minu päevaplaaniga kõige paremini ning mingit nõrkust treenimisel ma eelnevalt mitte söömisest ei tunne, siis vähemalt praegu jätkan nii.

Esmaspäev 17.03.
Hommik/lõuna:               rasvakohv, peekon, Gordon Ramsay munapuder
Õhtu:                             tacovorm

Trenn:                            Learn to Run 10K 1/1

Teisipäev 18.03.
Hommik/lõuna:               rasvakohv, forellirullid, 1 keto-ruuduke

Õhtu:                             rostbiif, rukolasalat koos oliivõli ja palsamiäädikaga

Trenn:                            10 min jõutreening algajatele

Kolmapäev 19.03.
Hommik/lõuna:               rasvakohv, emmentali juust, rostbiif, 1 keto-ruuduke

Õhtu:                             ahjulõhe, rukolasalat koos oliivõli ja palsamiäädikaga, 1 keto-ruuduke

Trenn:                            Learn to Run 10K 1/2

Neljapäev 20.03.
Hommik/lõuna:               rasvakohv, oliivõlis praetud krevetid tšilli ja küüslauguga, avokaado, keedumuna      majoneesiga

Õhtu:                             tee kookosrasvaga, grillkanakoib, ratatouille
Trenn:                           10 min jõutreening algajatele

Reede 21.03.
Hommik/lõuna:             rasvakohv, ahjulõhe, smetana, forellimari, punane sibul, till

Õhtu:                           punane vein, palju erinevaid juustusid, paprikaviilusid, mõned keto-ruudukesed
Trenn:                          Learn to Run 10K 1/3

Laupäev 22.03.               
Hommik/lõuna:             rasvakohv, ahjulõhe, smetana, forellimari, punane sibul, till

Õhtu:                           tortillad (st tacomaitseainega praetud hakkliha, lehtsalat, riivjuust, kaste + lihtsad pannkoogid)

Trenn:                          jalgrattasõit 50 min

Pühapäev 23.03.
Hommik/lõuna:             rasvakohv, keedumunad majoneesiga, suur tükk valgehallitusjuustu

Õhtu:                           pardi rinnafilee ja ratatouille



laupäev, 22. märts 2014

Isetehtud taco-maitseaine ja tortillad

Kahjuks võttis Rimi oma sortimendist ökoloogilise taco-maitsaine ära ning saadaolevad Santa Maria omad sisaldavad jällegi viinamarjasuhkrut, kartulitärklist ja kõiksugu E-aineid. Otsustasin siis järgi proovida taco-maitseaine ise kokkusegamise. Retsept pärineb kuskilt Rootsi netiavarustest, aga märkisin selle omale üles juba umbes aasta tagasi, seega täpset asukohta ei oska enam öelda.


Vaja läheb: 
1,5 tl soola
1 tl küüslaugupulbrit (ma kasutasin täna küüslaugusoola, kuna puhast küüslaugupulbrit ei leidnud)
2 tl tšillipulbrit (siin on mõeldud puhast tšillit, mitte tšillimaitseainet)
1 tl vürtsköömne pulbrit (prismas müügil, rohelises meira kotikeses)
1 tl sibulapulbrit
2 ML! cayenne pipart
2 tl paprikapulbrit

Sega kõik koostisosad omavahel ja kasuta hakkliha või kanatükkide praadimisel. Peaks jätkuma mitmeks korraks. 

Koostisosad, paremal veel läbi segamata taco-maitseaine, 
ees teelusika (sinine) ja milliliitri (punane) mõõdikud.

Kui taco-maitsaine juba valmis, siis tuli see loomulikult kohe järele proovida! Tegin pisikesed tortillad, st tegin jälle neidsamu pannkooke, mida eile ning sõin neid rullikeeratult koos taco-maitsainega praetud hakkliha, riivjuustu, rimi eco tacokastme ja lollo rosso lehtsalatiga. 




reede, 21. märts 2014

5 minuti jäätis


Hoolimata sellest, et siin magustoidus on kõik puhas LCHF, sisaldab see siiski üsna palju süsivesikuid (terve retsepti, st ühe kausikese kohta 13 g sv ilma šokolaadi arvestamata). Ma seekord jätsin selle magustoidu ise vahele, aga lapsele maitses küll väga, hoolimata sellest, et jäätis oli ju ilma suhkruta.

Retsepti leidsin SIIT.

Vaja läheb:
100 g külmutatud vaarikaid ja mustikaid
100 g vahukoort
paar tükki tumedat šokolaadi kaunistamiseks



Lase marjad ja koor saumiksriga ühtlaseks massiks. Šokolaaditükid võid lisada kaunistuseks või ka jäätise sisse šokolaadipuruks mikserdada.

(Kui liiga pikalt mikserdada, siis võib jäätis jääda liiga vedel, sel juhul võib selle veel maksimaalselt pooleks tunniks sügavkülma panna.)

Väga lihtsad pannkoogid


4 suurt muna
6 spl (umbes 1 dl) vahukoort
1 spl fiberhuski
1 spl sulatatud võid
0,5 tl soola


Sega kõik taigna koostisosad omavahel saumiksriga.
Lase taignal umbes 5 minutit seista, et fiberhusk saaks paisuda.
Prae või sees keskmisel kuumusel.
Kuna taigen on vedel, siis kellel on olemas pannkoogivorm, siis seda oleks siinkohal hea kasutada.







teisipäev, 18. märts 2014

Küllastunud rasv on täiesti ohutu – ütleb järjekordne uuring!

Tõlgin Andreas Eenfeldti ehk Dietdoctori kodulehelt:



Kas taluvõi või muu küllastunud rasv on kahjulik? Ei ole.

Veel üks suur teadusuuringute läbivaatus kinnitab, et küllastunud rasv on niisama ohutu nagu mistahes muu loomulik rasv, olgu see siis küllastamata või polüküllastamata.

Käesoleva uuringu käigus vaadati läbi kõik praeguseks hetkeks läbiviidud kõrgekvaliteedilised vaatlusuuringud ja randomiseerititud sekkumisuuringud. See tähendab uuriti kogu kindlat teadust, mis antud teema kohta eksisteerib:


Ja tulemus? Inimesed, kes söövad palju võid või muud küllastunud rasva, ei jää haigemaks. Ja inimesed, kes vähendavad või tarbimist, ei saa sellest tervemaks. Lihtsalt puudub igasugune seos või söömise ja südamehaiguste vahel.

Sama tulemust – et või on täiesti ohutu – on viimastel aastatel kinnitanud kogu teadus.

Millal lõpetavad vanad nii nimetatud "eksperdid" oma vananenud ja teadusega vastuolus hoiatused või eest? On viimane aeg omaks võtta see, mida teadus ütleb.

Võihirmul puudub tänasel päeval teaduslik alus. See põhineb vanadel arusaamadel ja võimetusel oma teadmisi uuendada. Kui inimene soovib, et teda "toitumiseksperdina“ tõsiselt võetaks, on vaja oma teadmisi uuendada. Enam ei piisa sellest, kui jätkata 1980-ndate rasvahirmu idee levitamist.

Peab ju olema mingi piir kuhu maani võib pead liiva alla peita. Või mida arvad sina?

Samast uuringust kirjutas ka tänane Postimees: Küllastunud rasvad ei mõjugi südamele halvasti?


Prantsusepärane roosa rostbiif


Mulle väga maitseb rostbiif, aga ma ei ole seda kuni tänaseni kahjuks ise väga õnnestunult suutnud valmistada. Tihti sai seda Stockmannist valmiskujul ostetud, aga seal on see suhteliselt kallis ning alati ei ole saada ja vahel on liiga kuiv ka. Seega otsustasin siis lõpuks seda ise korralikult proovida. Retsepti võtsin igaks juhuks sealt samast Stockmanni kodulehelt, aga veidike mugandasin:
http://www.stockmann.ee/portal/16396/

Vaja läheb:
veise praetükk (mul oli tagaosa sisetükk)
taluvõid
soola
musta pipart
valget pipart
rosmariini (algretseptis oli värkse, ma kasutasin kuivatatud ürti)
1 tl pruuni suhkrut (selle võib ilmselt ära jätta, aga ma lisasin paar tilka üht teatud steviat, kuna tean, et see mul halba kõrvalmaitset ei jäta)
liha termomeetrit (ostsin prismast umbes 3 eurose ja tegi oma töö hästi ära, korduvkasutatav loomulikult)

Valmistamine:
Pane ahi 110 kraadi peale sooja.
Sega maitseained toasooja võiga. Mul oli külm või, seega sulatasin parajalt suure tüki (ca 80 g) ja segasin siis maitseained sinna sisse. Umbes 2 tl soola, 1 tl musta pipart ja 1 tl valget pipart läks mul ca 700 g lihatüki kohta.
Määri lihatükk maitsevõiga kokku. 
Torka liha termomeeter liha kõige paksema osa keskele.




Aseta liha ahju alumisele restile ja küpseta kuni termomeeter näitab 65 kraadi (ma magasin õige hetke maha ja võtsin liha välja kui termomeeter näitas juba 77 kraadi, aega võttis see umbes 3,5 tundi).
Seejärel tõmbasin termomeetri välja ja pakkisin liha alumiiniumfooliumisse umbes 15-20 minutiks "puhkama". 

Siis lõikasin lihast võimalikult õhukesed viilud ja asusime sööma. 

Ausalt öeldes olime kõik enne sööma asumist veidi skeptilised, sest liha tundus ikka väga roosa, nagu oleks toores. Aga tegelikult maitses suurepäraselt, nii suurtele kui väiksematele sööjatele. Liiga toores ega vintske ei olnud, oli hoopis ülimalt pehme ja mahlane, meenutas sinki. Kindlasti jääb see toit meie pere "põhimenüüsse"

Ühest rootsikeelsest allikast leidsin ka selgituse prantsusepärase ja inglisepärase rostbiifi erinevusele. Seal soovitatakse küll veidi teisi temperatuure, aga point on selline:

Prantsusepärane rostbiif on seest üleni roosa ning seda küpsetatakse 125 kraadi juures kuni liha sisetemperatuur on 55-60 kraadi. Sellisel juhul on liha kaalukadu väiksem.

Inglisepärane rostbiif on keskelt roosa, aga ümber on hallikaspruun rant ning seda küpsetatakse 175 kraadi juures kuni liha sisetemperatuur on 55-60 kraadi.





esmaspäev, 17. märts 2014

Ettevaatust: suhkur pakitees!


Tõlgin artikli Rootsi Expressenist, nimelt raputas eelmisel nädalal rootsi lchf-i järgijaid uudis selle kohta, et tavalised pakiteed sisaldavad üsnagi arvestataval määral suhkrut:


TEST PALJASTAB: ROHELINE TEE VÕIB SISALDADA SUHKRUT

Rohelist teed peetakse ülimalt kasulikuks. Aga nüüd paljastab norra TV2, et nad lasid analüüsida kaht kõige tavalisemat teesorti ning tulemustest selgus, et üks teepakike võib sisaldada kuni 20 protsenti suhkrut. Teetootjad ütlevad, et euroopa turundusreeglite kohaselt ei pea nad tootes olevaid koostisosi täpsustama.

Üks pakike rohelist teed ei olegi nii süütu kui paistab. Norra TV2 saatis kaks erinevat teepakki laboratooriumisse Eurofins, et nende sisu analüüsida. Nüüd teatavad nad tulemustest, mis ütlevad, et teepakid sisaldasid rohkem kui vaid teelehti, kohe palju rohkem.

„Ühest pakikesest leidsime me 20% suhkrut. Teises pakikeses oli 5% suhkrut, see tähendab tavalist roosuhkrut,“ ütles Nina Dyrnes, Norra Eurofinsi müügijuht TV2-le.

Analüüsi järgi sisaldas teesort Lipton Green Tea Indonesian Sencha Tradition 5% suhkrut. Norras turustab Liptoni teesid Unilever. Nad ei soovi TV2-le intervjuud anda, aga saatsid meili, milles selgitavad, et nad kasutavad magustajat nimega maltodekstriin maitselisandina. Unilever kirjutab ka, et tegemist on nii väikeses koguses suhkruga, et see ei anna isegi mitte magusat maitset.

Twinings: maksimaalselt kümme protsenti

Aga Lipton ei olnud selle analüüsi järgi kõige halvem. Teine teesort, mida analüüsiti, oli Twinings Green Tea & Lemon, ja see sisaldas koguni 20% suhkrut. See on üks viiendik teepaki sisust. Sellest hoolimata ei ole see välja toodud koostisainete nimekirjas.

Ka Twinings keeldus intervjuust TV2-ga, aga saatis telekanalile meili, milles ütles, et nende oma testid näitavad, et tee sisaldab vaid 10% suhkrut. Suhkrut kasutatakse tees sidrunimaitse tugevdamiseks.

Nad viitavad lisaks ka sellele, et vastavalt euroopa turundusreeglitele ei pea nad koostisosi praegusest rohkem täpsustama.

Twinings väidab ka, et suhkur on vaevu märgatav, kui teepakki kasutatakse nii, nagu peab, see tähendab, kui seda kastetakse kuuma vette.

Expressen püüdis tabada ka Twiningsi rootsi esindajaid, kuid edutult.


Jooksmine ja Learn to Run 10K programm

Kuigi lumi jälle maha sadas ja kõik mu kodulähedased mõnusad metsarajad kõndimiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks jälle mõneks ajaks ära rikkus, on päevad siiski järjest päikeselisemad ja ilm lausa kutsub õue ennast liigutama minema. Olen viimastel nädalatel enda kohta päris palju kõndimas ja ka jalgrattaga sõitmas käinud. Siiski paljas kõndimine hakkas mulle juba haigutust peale ajama ning ühtlasi tuli mulle meelde, kui vaimustuses ma seitse aastat tagasi Learn to Run 10k jooksuprogrammist olin. Mina, kes ma pole kunagi joosta armastanud ja koolis kehalise tunniski vaevu oma kaks ringi ümber Šnelli tiigi suutsin ära joosta, hakkasin selle jooksuprogrammiga lausa jooksmist nautima. Ning kuna selles programmis on iga nädal vaid kolm jooksu ette nähtud, siis mäletan, kuidas ma tookord neid jooksupäevi alati ootasin. Ja tõepoolest, kui asi algab sellega, et esimesel nädalal on trennid umbes pool tundi ja tehakse vaheldumisi jooksu (1 minut) ja kõndimist (2 minutit), siis selle 13-nädalase programmi lõpuks suutsin ka mina täiesti vabalt joosta järjest 10 kilomeetrit, ilma vahepeal puhkamata/kõndimata. Käisin selle tõestuseks tookord isegi SEB-sügisjooksul, siin üks peale jooksu koduhoovis tehtud pilt ka:


Olin siis umbes samas kaalus kui praegu, aga tookord saavutasin sellise kaalu küll tänu punktilugemisele, väga rasvavabale toidule ja pidevale näljatundele. Ja selle taha see asi tookord ka jäi, jooksmine mulle meeldis, aga sellist toitumist, mille abil ma tookord oskasin jooksmist lubavas kehakaalus püsida, ma pikemalt enam järgida ei suutnud ja loomulikult tulid väga kiirelt tagasi ka ülekilod. Oleks ma vaid siis teadnud, et on olemas selline toitumisviis nagu LCHF, mille abil on ka ilma nälga tundmata võimalik normaalses kaalus olla, eksole. 

Aga täna tegin siis oma esimese jooksu: kõigepealt 5 minutit tempokat kõndi soojenduseks, siis 8-ne seeria jooks (1 minut) + kõnd (2 minutit) ja lõppu veel 5 minutit kõndi lõdvestuseks. Mõnusa energialaksu sai sellest küll, seda peab ütlema.

Hädavajalikuks abivahendiks on jooksuprogrammi järgimisel muidugi pulsikell, sest selleks, et oma vormi/võhma parandada, on ülimalt oluline treenida sobiva koormusega, st mitte liiga kiiresti joosta. Oma vanusele ja soole vastava pulsivahemiku leidmise kohta võib lugeda näiteks SIIT.

Tõsi küll, möödunud suvel proovisin ka paar nädalat seda jooksuprogrammi teha, aga kuna siis olin LCHF-i harrastanud veel vaid pool aastat ja olin ka veel umbes 10 kilo raskem kui praegu, hakkas jooks mulle põlvedele ning põlvevalu tõttu jäigi asi tootkord katki. Loodan väga, et seekord saan asja ikka lõpule viia  :)

laupäev, 15. märts 2014

Ratatouille

Avastasin endalegi üllatuseks, et selle rohkem kui aasta jooksul, mil ma LCHF elustiili olen harrastanud, ei ole ma veel kordagi sellist lihtsat ja maitsvat köögiviljalisandit teinud:


Vaja läheb:
erinevat värvi paprikaid
kollast sibulat
1 suvikõrvits
1 munataim
oliivõli
veidi tomatipastat
1 tl sambal oeleki (väga vürtsikas tšillipasta - Tallinnas on seda kindlalt müügil Stockmannis, purgi hind jäi alla 1.50)
kanapuljongit

Valmistamine:
1. Esmalt koori ja viiluta sibul, prae see pannil oliivõlis pehmeks ning valmista sinna peale kohe kaste.
2. Kastme valmistamiseks vala sibulatele kanapuljongit, mille sisse lahusta veidi tomatipastat ja väga väikses koguses sambal oeleki. Kuumuta, kuni kastme koostisosad on omavahel segunenud.
3. Lõika ülejäänud köögiviljad parajateks tükkideks ning aseta ahjuvormi. 
4. Maitsesta soolaga ja nirista peale oliivõli.
5. Vala peale pannil olev kaste koos praetud sibulatükkidega.
6. Aseta eelsoojendatud ahju kuni paprikad on soovitud pehmusega (mulle meeldivad veidi krõmpsuvad paprikad, seega väga kauaks ahju ei jätnud).


Minu tänane õhtusöök, mille lisandiks oli seesama ratatouille: pardi rinnafilee (NB! see on kuu lõpuni Selveris püsikliendile soodushinnaga. See sai mul siis pannil praetud, balsamico kreemiga üle pintseldatud ja ahjus edasi küpsetatud), šampinjoni-koorekaste (pruunid šampinjonid sektoriteks lõigata, edasi võis praadida kuni vedelik on eraldunud, lisada vahukoort, soola, pipart ja kõige lõpus, kui juba kaste on veidi jahtunud, lisada kastme paksendajaks munakollast)


reede, 14. märts 2014

Punase kapsa cole-slaw

Kunagi umbes 11 aastat tagasi, kui olin tubli kaalujälgija, tegin omale tihti laupäeviti peale rühmas käimist ja kontrollkaalumisel miinuse kirjasaamist nn "vaba päeva" ja siis käisime tavaliselt Sikupilli Rossos pizzat söömas. Pizza oli hea, aga toona maitses mulle seal söögikohas kõige enam pizza kõrvale pakutav punase kapsa salat rammusa küüslaugukastmega. Tookord tundus see rammus kaste seal peal nii vale, et seda saigi omale lubada ainult "vabadel päevadel", aga nüüd tuli mulle see salat ükspäev meelde ja see on täiesti aus LCHF-toit ju! Igati sobilik lisand liha kõrvale, kui soovid kaalu langetada :)

Riivisin köögikombainis punase kapsa peeneks ja tegin peale küüslaugukastme: panin vaba käega 30% hapukoort, ohtralt hellmann's real majoneesi, mitu küüslaugupressiga purustatud küüslauguküünt. Siin pildil on minu tänane õhtusöök: kapsasalat koos kanarullidega.

neljapäev, 13. märts 2014

Mädarõika-juustutäidisega forellirullid


Hommikusöögiidee neile, kellel munast isu täis:

1 pakk forelliviile
2 spl hellmann's real majoneesi
2 tl mädarõigast
peotäis riivjuusu

Sega majonees, mädarõigas ja riivjuust omavahel ning rulli kalaviilude sisse.

SIIN on mul veel üks sarnaste kalarullide retsept, aga nende täidiseks on muna ;)


kolmapäev, 12. märts 2014

Sea kaelakarbonaad, bearnaise kaste ja brokoli

Üks õhtusöögi-idee, retsept on tegelikult kordus SIIT

Võis praetud sea kaelakarbonaad küüslaugumarinaadis (see liha on Stockmannis hetkel soodustusega, ise tuleb praadida siiski), Bearnaise kaste ja brokoli (paar minutit hautatud, seejärel võis pruunistatud).

esmaspäev, 10. märts 2014

Krevetid küüslaugu ja tšilliga


Tükelda 1 roheline tšillikaun ja pressi 2 küüslauguküünt pannile. Vala pannile ka oliivõli ning kuumuta segu kuni tšillist ja küüslaugust hakkab juba head lõhna tulema, aga mitte nii kaua, et küüslauk pruuniks läheks. Vala pannile 1 kotitäis ülessulatatud hiidkrevette (mul olid pooleldi kooritud, st koos sabadega) ja prae veidi aega. Maitsesta meresoola ja musta pipraga. 

reede, 7. märts 2014

Mandliküpsised

Nädalalõpuks midagi magusat - need küpsised ei aita kaalulangetamisele kuidagi kaasa, tegemist on üliliberaalse LCHF-iga, küll aga maitsevad need oivaliselt ja martsipaniselt!


Sulata 100 g võid.
Vahusta vispliga kergelt 1 muna.
Sega omavahel sulatatud või, umbes 160 g mandlijahu (2 meira pakikest), muna, 0,5 dl vahukoort, 5-6 tilka mõrumandli essentsi (annab martsipanile iseloomuliku maitse), 2 tl bakery+ suhkuasendajat ning sega kõik hoolikalt läbi.
Mina valasin edasi oma taigna Rimist leitud südamekujulistesse küpsisevormidesse (silikoonist "leht" südamekujuliste aukudega) + veel kolme muffinivormi põhja.
Teine variant on rullida tainas toidukilesse vorstiks ning panna külmkappi tahkuma. Hiljem lõigata umbes 0,5 cm paksused viilud ja küpsetuspaberile. 
Küpseta eelsoojendatud vähemalt 200-kraadises ahjus kuni küpsised hakkavad pruunikat värvi võtma.
Silikoonvormide sees küpsetamine võtab kindlasti kauem aega kui lihtsalt küpsetuspaberi peal viilakate küpsetamine.

NB! Igasugust suhkruasendajat tasub alati panna pigem vähem kui rohkem!

Lapi juust mustikatega


Prae lapimaa juustu võis, serveeri koos mustikatega. Magustoiduks!

kolmapäev, 5. märts 2014

Kanarullid peekoni, juustu ja soolaseentega



Vaja läheb:
kana kintsuliha (ma leidsin poest kana kintsuliha minutipihvid, pääsesin ise kana õhukesteks viiludeks vasardamisest)
peekonit
soolaseeni (leota, tükelda, pigista liigne vesi välja)
viilutatud juustu (mul oli kadaka lepasuitsu juust küüslaugumaitsega)
soola, chili explosion maitseainet

Valmistamine:
Pane ahi 175 kraadile sooja.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, pane valmis hambatikud.
Maitsesta kanatükid soola ja tšillimaitseainega.
Pane kana peale juustuviil, paar tl tükeldatud soolaseeni ja keera kana rulli.
Rulli igale kanatükile ümber veel 2 peekoniviilu ja kinnita hambatikkudega.
Küpseta ahjus kuni kana on pehme (mulle meeldib väga pehme kana kintsuliha, seega olid rullid ahjus umbes 45 minutit, kuigi umbes poole pealt keerasin kuumuse 150 kraadile)
Serveeri näiteks koos brokolipüreega.


enne ahju panemist

valmis!


Hommikusöögiks vürtskilu ja keedumuna


2 suurt muna, keeta näiteks 10 minutit.
Lõika kumbki muna pikkupidi neljaks.
Aseta igale munasektorile peale vürtskilu filee.
Ma sõin selle hommikusöögi juurde veel parajalt suure tüki cheddari juustu, nii umbes 40 g ja jõin ühe rasvakohvi - kõht täis õhtuni!


teisipäev, 4. märts 2014

Range, normaalne ja liberaalne LCHF


Rootsikeelses FB-grupis jagati sellist toredat pilti, mis on võetud ühest rootsi ajalehe LCHF-i puudutavast nädalalõpulisast. Väga hästi on siin lahti seletatud range, normaalne ja liberaalne LCHF. Tõlgin.



RANGE LCHF – MAKSIMAALSELT 10 G SÜSIVESIKUID PÄEVAS
Söö:
muna
kala ja mereande
liha
maa peal kasvavaid köögivilju nagu brokoli ja spinat
oliive
seeni
võid
juustu, kõiki sorte
kookosõli
oliivõli
rapsiõli
maitseaineid

Väldi:
piimatooteid nagu jogurt ja koor
marju
pähkleid
tumedat šokolaadi
puuvilju
juurvilju
LCHF-küpsetisi

Tüüpiline toidukord range LCHF-i puhul:
150 g liha, kana või kala koos 30 g või, seente ja spinatiga

Plussid:
Sa ei pea lugema süsivesikuid, kui püsid antud toidunimekirja juures. Toiduvalmistamine on lihtne ning paljud tunnevad, et nad on vähem toidule keskendunud.

Miinused:
Kui sa armastad söögitegemist, siis võib range LCHF sulle igav tunduda, kuna toidukorrad koosnevad siin tihti vaid munast, lihast ja köögiviljadest.


NORMAALNE LCHF – MAKSIMAALSELT 25 G SÜSIVESIKUID PÄEVAS

Söö:
muna
kala ja mereande
liha
maa peal kasvavaid köögivilju nagu brokoli ja spinat
oliive
seeni
võid
juustu, kõiki sorte
kookosõli
oliivõli
rapsiõli
maitseaineid
täisrasvaseid piimatooteid, maksimaalselt 3 dl päevas
väiksemas koguses marju
tumedat šokolaadi, vähemalt 70%

Väldi:
puuvilju
juurvilju
LCHF-küpsetisi

Tüüpiline normaalse LCHF-i toidukord:
150 g liha, kana või kala koos lillkapsapüreega, ½ dl vahukoorekastet ja roheline salat

Plussid:
Normaalse LCHF-iga on lihtne häid toite valmistada, kuna sul on rohkem valikuvõimalusi. Paljud tunnevad, et seda varianti on lihtsam elustiiliks muuta kui ranget LCHF-i, olgugi et kaalulangus võib siin minna veidi aeglasemalt.

Miinused:
Selle variandiga võivad tulemused kaalul ilmneda veidi aeglasemalt. Siin on lihtne üle süüa, eriti just piimatooteid, mis tähendab, et sa pead vahel oma toidukogustel silma peal hoidma.

LIBERAALNE LCHF – MAKSIMAALSELT 50 G SÜSIVESIKUID PÄEVAS

Söö:
muna
kala ja mereande
liha
maa peal kasvavaid köögivilju nagu brokoli ja spinat
oliive
seeni
võid
juustu, kõiki sorte
kookosõli
oliivõli
rapsiõli
maitseaineid
täisrasvaseid piimatooteid nagu jogurt ja koor, maksimaalselt 3 dl päevas
pähkleid
marju
juurvilju
LCHF-küpsetisi
LCHF-leiba
tumedat šokolaadi, vähemalt 70%

Tüüpiline toidukord liberaalse LCHF-iga
150 g liha, kana või kala koos aurutatud porgandite, tomati, ½ dl koorekastme ja rohelise salatiga.
Plussid:
Sa ei pea siin väga palju arvestama ega planeerima, võid süüa seda, mida tahad nii argipäeval kui peol.

Miinused:
Seda varianti soovitatakse esmajoones neile, kes on normaalkaalulised ja terved. „Hea meetod neile, kes on terved ja soovivad terveks jääda,“ ütleb Anna Hallén.







laupäev, 1. märts 2014

Vastlakuklid



See ei ole kaalu langetav LCHF söök! 
See on lihtsalt võimalus ilma nisujahu ja suhkruta vastlakukleid nautida :)

Retsept pärineb siit: http://56kilo.se/semlor/ aga kohandasin seda veidike.


Rootsis koosnevad vastlakuklid kolmest osast: kukkel, martsipanimass ja vahukoor.


Kuklid (mul tuli 13 tk):

9 muna
2 spl Bakery+ magustajat
3 dl vahukoort 
6 spl EKO kookosjahu
6 dl mandlijahu (300 g)
7,5 spl fiberhuski
9 tl küpsetuspulbrit
6 tl kardemoni

Pane ahi 175 kraadile sooja. Vahusta muna koos magustajaga miksri abil kohevaks vahuks. Lisa ka ülejäänud ained ja lase taignal umbes 10 minutit seista, et fiberhusk saaks paisuda. Vooli märgade kätega palllikesed ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Mina kasutasin taignakoguse mõõtmiseks detsiliitri mõõdikut, et kõik kuklid enam-vähem ühesuurused saaksid. Küpseta eelsoojendatud ahjus 20 minutit ning lase seejärel täielikult maha jahtuda. Kui on jahtunud, siis lõika kuklite pealt maha mütsikesed ning uurista igast kuklist välja saiasisu umbes 1-2 supilusika suurune kogus.





Murenda saiasisu suurde kaussi, sinna hakkad valmistama martsipanimassi. Martsipanimassi tuleb tegelikult liiga palju, aga see on muidugi nii maitsev, et söömata see ilmselt ei jää ;)


Martsipanimass

Murendatud saiasisu
2 dl vahukoort
240 g mandlijahu
1 spl Bakery+ magustajat
mõned tilgad mõrumandli essentsi

Sega kõik martsipanimassi ained omavahel ja tõsta supilusika ja määrdenoa abil kuklitesse uuristatud aukudesse. Määri seda sinna niimoodi nagu võid või pähklivõid :)


Nüüd vahusta vahukoor Bakery+ magustaja ja Bourbon vanillipulbriga ning seekord oleks hea koort natuke kauem vahustada. Mitte päris võiks, aga tugevaks vahukoorekreemiks kindlasti. Siis on lihtsam tordipritsiga see mandlimassi peale lasta. Kõige lõpuks pane kuklitele pähe mütsikesed ja ongi valmis.