Lektiinid ja muud põnevat

Artikkel Anna Hallénilt: http://www.annahallen.se/lektiner-och-annat-spannande

Kas me peaksime sööma 6-8 leivaviilu päevas? Kas oad ja läätsed on tervislik toit? Jätame hetkeks süsivesikud kõrvale ja vaatame asja veidi sügavama toitumisteaduse seisukohalt. Mida nendes toitudes veel leidub?

Lektiinid on mürk (tegelikult üks proteiin), mis on taimedel selle kaitseks, et neid ära ei söödaks. Puuvili tahab, et ta ära söödaks, sest see on taime jaoks parim viis paljuneda. Puuviljad ei sisalda seetõttu lektiine.

Need loomaliigid, kes söövad palju taimi, söövad tavaliselt palju erinevaid sorte ja saavad seetõttu väikses koguses palju erinevaid lektiine/mürke. Kokku saadakse seega väga väike kogus mürke. Inimeste probleem on selles, et me ei ole algselt terade/seemnete sööjad JA see, et me sööme vaid väheseid teravilja sorte väga suurtes kogustes.

Meil puudub kohandumine JA me saame suures koguses sama mürki. Kokku saame me suures koguses mürke. Teine probleem on selles, et lektiinid suurendavad soole limaskesta läbilaskvust võõrastele ainetele. Paljudes allikates väidetakse, et see viib autoimmuunsete haigusteni. (Lektiinid ei lõhustu, vaid võivad soole limaskesta kahjustada).

Kus leidub lektiine? Kõikides ubades, näiteks sojaubades. Kartulis, maapähklites, seemnetes ja teraviljas. (Osa lektiine inaktiveeritakse keetmisel).

Gluteen on taimne proteiin. Mõnes kohas on kirjas, et see on lektiin, mõnes kohas, et see on lektiinidega lähedalt suguluses. Lektiinid on igal juhul taimsed proteiinid ja gluteen on taimne proteiin ning kumbki neist ei ole meile kasulik. Nii palju võin ma kokkuvõtlikult öelda. Kahjuks seob gluteen kokku taigna, nii et see jääb tihe ja pehme. Seda hindavad pagarid väga, lausa nii väga, et taignasse lisatakse tihti lisa gluteeni. Gluteen tekitab kehas palju probleeme, näiteks kahjustab tundlike inimeste soole limaskesta. Minu arusaam on siiski selline, et kõik peaksid gluteeni vältima, isegi kui sa ei arva, et oled selle suhtes ülitundlik. Tsöliaakia suurendab autoimmuunsete haiguste tekkimise ohtu …

Kus on gluteeni? Teraviljas, peamiselt nisus, rukkis ja maisis. (Kaer tundub olevat üks leebemaid teraviljasorte).

Fütiinhapet on kõikides teraviljades ja see seob kahjuks endaga selliseid mineraale nagu raud, kaltsium, magneesium ja tsink. Fütiinhappe tõttu ei saa keha neid mineraale omastada ja need läbivad keha. Fütiinhapet on ka täisteras ja kliides, mistõttu täisteravõileib võib pikas perspektiivis mineraalide puudust põhjustada ….

Kus on fütiinhapet? Täisteras, kliides ja meie neljas teraviljas.

Lõpuks veel antitoitained. Siin läheb asi veidi keeruliseks. Fütiinhape on antitoitaine. Lektiinid on samuti antitoitained. Seega see on ühine nimetaja. Taime enda kaitse tema ärasöömise vastu, mis meie kehasse jõudes blokeerib teatud mineraalide imendumist.