laupäev, 30. november 2013

Ma võin teile küll selgitada, aga ma ei saa teie eest aru saada

 
 
Aeg-ajalt tekib mul küll lootusetuse tunne, kui ma siin muudkui selgitan ja selgitan päevast päeva enam-vähem kõiksugu teemadel ja siis arvab ikka keegi, et näiteks tegelikult see ikka päris õige asi ei ole, kui suhkusõltlane omale nüüd kõike suhkrust keelama hakkab, et see on ikka liiga äärmuslik ja anorektiline - olge lahked ja lugege palun uuesti seda lõiku, kuidas tõeline suhkrusõltlane ei suudagi võtta ühte tükki, ta võtab 40 tükki järjest, ei saagi enne pidama, kui taldrik tühi. See täielik loobumine ei ole küll kuidagi anoreksiaga seotud, nagu näha võib omal kõhu kasvõi paksult kalamarjast täis süüa! Ole vaid nii tark, et jäta süsivesik söömata ja pärast pole vaja enda isudega võidelda.
 
Või siis arvatakse, et lchf toimib kaalu alandavalt ainult nende peal, kes enne seda täiesti ebanormaalselt sõid - tegelikult on nii, et lchf langetab hästi ja kergesti kaalu nendel, kes on ennast paksuks söönud ja veidike rohkem kannatlikkust nõuab see nendelt, kes on ennast paksuks dieeditanud.
 
Endiselt kuuleb arvamusi selle kohta, kuidas lchf ikka inimese neerud tuksi keerab. Tegelikult on see jälle üks eksiarvamus, mis tuleneb sellest, et kriitik esiteks ei tea seda, et lchf-i raames süüakse vähe süsivesikuid ja palju rasva, mitte palju valku. Liigne valk võib jah neerud tuksi keerata, aga kahjuks või õnneks on valgu koguse osas enam-vähem kõik koolkonnad ühel nõul, nii et neerud võite omal lahkesti mõne muu meetodiga tuksi keerata kui soovite, rohke rasva söömise ja süsivesikute piiramisega see väga hästi ei õnnestu.
 
Aga ma tahan tänada ka kõiki oma uusi "kirjasõpru". Mul on südamest ülisuur rõõm kuulda inimestest, kes minu blogi mõttest aru saavad, lchf-i mõistavad ja kellel oma tervis ja kehakaal tänu minu kirjutistele paranenud on või kes siit kasvõi igapäevaseks toiduvalmistamiseks inspiratsiooni leidnud on. Ma arvan nii, et kui inimene läheneb asjale rõõmu ja innuga, siis ta ka saab asja olemusest aru ja võib julgelt tulemusi oodata. Neid suurepäraseid tulemusi on mitmed mu oma tuttavadki näinud - ühel kahe kuuga 11 kilo, teisel kuu ajaga 6 kilo, kolmandal kuu ajaga 3 kilo - ilma igasuguse piina ja halata. Lihtsalt super! Kannatlikkust läheb muidugi vaja, algul langeb kaal ikka suure hooga, aga hiljem see hoog raugeb. Siis on hea, kui inimesel on palju mõistmist selle meetodi toimimise kohta.
 

 
 
 


Kananagitsad ehk chicken LCHF-nuggets

Minult küsiti paneerimise kohta. Leidsin sellise vahva retsepti: http://www.jillsmat.se/artiklar/lchf-chicken-nuggets/

 
 
Vaja läheb:
umbes 1 kg kanafileetükke (mul olid marineeritud)
2 muna
1 dl mandlijahu
1 dl seesamiseemneid
paar supilusikatäit ürte (mul oli tükeldatud petersell)
soola, pipart
rapsiõli
 
Valmistamine:
1. vahusta ühte kaussi munad soola ja pipraga
2. sega teises kausis omavahel tükeldatud petersell, mandlijahu ja seesamiseemned (nb marineeritud kana puhul kulub seda segu umbes 3x rohkem)
3. võta kahvel, kasta kanatükk kõigepealt munasegusse, seejärel mandlijahu-seesamiseemne segusse.
4. aseta kanatükid küpsetuspaberile ahjuplaadile (1 kg kana jaoks võta julgelt kaks ahjuplaati)
5. vala plaadile kanatükkide peale ohtralt õli
6. küpseta 200 kraadi juures umbes pool tundi, kuni kanatükid on pealt ilusad kuldpruunid.
7. mina sõin seda koos küüslaugumajoneesi ja rimi eco chunky salsa kastme ja väikese köögiviljagarneeringuga (paprika, petersell, punane sibul)


Luksuslik laupäev

 
Paar supilusikatäit 30% hapukoort, paar supilusikatäit forellimarja, veidi punast sibulat ja tilli.
 
Algselt panevad soomlased sellise segu võis praetud musta leiva peale, mina söön seda paljalt lusikaga, aga ilmselt sobib hästi ka mis iganes LCHF-leiva peale.


reede, 29. november 2013

Ketoosipallid



Ülimalt maitsvad ja toitvad pallikesed, sobivad kaalulangetamiseks!!! Retsepti leidsin siit: http://lchfingenjoren.se/2013/november/ketobollar-ala-highfatfitness.html


Vaja läheb:
100 g võid
200 g kookoshelbeid (mul oli seekord kodus vaid 100 g, aga ka niimoodi õnnestusid need hästi)
1-2 spl kakaod
1-2 spl kohvi (valmis kohv, mitte pulber)
soovi korral mingit magustajat


Valmistamine:

1. Võta või toatemperatuurile ja lase pehmeneda.
2. Sega kõik koostisained omavahel, aga jäta veidi kookoshelbeid rullimiseks.
3. Veereta pallid ja rulli neid seejärel kookoshelveste sees.
4. Aseta külmkappi ja söö siis, kui nälg või isud tüütavad.

NB!
Erinevad kookoshelbed on erineva süsivesikute sisaldusega, loe paki pealt.

Leidsin rimi eco sarjast meeletult mõnusa maitsega kakaopulbri, soovitan!



Rimi Eco kookoshelveste kohta parandus:
Paki peal on ju rootsi keeles kirjas 1,5 g süsivesikuid. Kahjuks aga selgus Rootsis, et see on valesti märgistatud toode ja Ica kauplus (meie Rimi omanik), st toote müüja ei ole mitu aastat selle vastu midagi ette võtnud. Tunnistavad ise ka, et õige sv sisaldus nendes helvestes on 7,3 g, aga ilmselt on neil palju soodsam hoida seda müügis kirjaga, kus vähe sv, arvestades kui palju on sv piirajaid Rootsis. http://nejtillkolhydrater.se/2012/august/felmarkt-kokos-ica-i-love-eco.html


"Nälg saab alati võitu!"

Siin terve artikkel, mis ilmus möödunud nädala Naistelehes:





33 kilo kaotanud Kadi: «Nälg saab alati võitu.»

«Mis võiks veel parem olla kui see, et kõht on täis, aga kehakaal kontrolli all?» küsib Kadi, kelle elu muutis kummaline ja võõrapärane lühend LCHF.

Veel möödunud aastal tundis Kadi Kõiv (36) pidevat väsimust ja nägi elu hallides toonides. Praegu on ta energiast tulvil ja peale selle ka 33 kilo kergem. Seda aitas saavutada täielikult muudetud toitumine.

Kadi peab blogi LCHF Eesti, mille eesmärgiks on tuua lugejateni nii teadusartikleid kui ka retsepte meie kandis veel üpris tundmatu toitumisteooria kohta. LCHF (inglise keeles Low Carb, High Fat) puhul piiratakse süsivesikute kogust päevamenüüs minimaalseks ning pannakse põhirõhk rasvadele. Selle kohta leidub eesti keeles väga vähe informatsiooni ja seetõttu tegutseb Kadi suuresti ka missioonitundest – sest LCHF päästis teda ning ta on kindel, et võib päästa teisigi.

Naine leidis LCHF enda jaoks jaanuari esimestel päevadel ning tundis kohe, et see on tema jaoks õige. Nüüd elabki ta rõõmuga uutmoodi, sest juba kaotatud 33 kilo pole tema jaoks piisav − Kadi eesmärgiks on vabaneda veel 11 kilost, et jõuda ideaalkaaluni.
 

«Kui olen paks, siis olen.»

Kadi maadles ülekaaluga aastaid. «Olen 16. eluaastast alates sellega hädas olnud. Tõsi, tollal olin tegelikult sellises kaalus, mida pean praegu enda ideaaliks, kuid arvasin ikka, et olen liiga paks. Nõnda hakkasin rangelt enda toitumist jälgima ja isusid piirama. Väga püüdlikult tegutsedes sain korraks soovitud kaalu isegi kätte, kuid siis sai nälg võitu ... Nälg saab alati võitu!» muigab ta.

Kadi kinnitab oma kogemustest, et näljatunnet, nagu hingamistki, ei saa kontrollida. Sa võid ju natuke aega hinge kinni hoida, kuid lõpuks vajad ikka õhku. Samamoodi on näljutamisega – võid seda teha, kuid ühel hetkel vajad ju toitu! «Sa võid olla väga püüdlik ja isegi psühholoogiliselt lasta oma käitumist programmeerida, kuid dieet, mille puhul võitled näljatundega, pole lihtsalt jätkusuutlik,» usub kaalulangetaja.

Tema jaoks jõudis umbes viie aasta eest kätte hetk, kui ta lihtsalt lõi käega. «Mõtlesin, et kui olen paks, siis olen. Peamine, et kõht on täis.»

LCHF jõudis Kadini õe Mariliisi kaudu, kellele kuulub, muide, ainus Peetri Pizza pizzeria Eestis (Raudalu Peetri Pizza), mis pakub LCHFil põhinevat pitsat – pehmet saia asendab krõbe juust. Kadi suhtus õe jaoks sümpaatsesse eluviisi aga alguses skepsisega. «Imestasin, et küll alles praeb peekonit ja muna hommikuks ning enda arust on veel tervislik ka,» naerab Kadi meenutades.

Asjasse süvenedes ning raamatuid-artikleid lugedes mõistis ta aga, et LCHF võib olla just õige ka tema jaoks – oma suurtest lemmikutest, lihast ja juustust, ta ju loobuma ei peaks.

Kas tõesti peaks söömise asemel jalutama?

Kadi on olnud korduvalt eeskujulik kaalujälgija, kuid lahjat kanaliha ja rasvavaba jogurtit süües kummitas teda ikka pidev näljatunne. «Pidin end kogu aeg piitsutama ja endale korrutama, et see, mida teen, on tervislik. Kaalujälgijatel on ka soovitus, et kui kõht on tühi, siis mine jalutama. Kas nii peakski siis olema, et lähed õhtuti, kui nälg on hirmus suur, jalutama? Ja nii 40 aastat järjest? See pole jätkusuutlik! Mida sa siis teed, kui paduvihma sajab? Haarad ikka kommikoti järele ...» mõtiskleb naine ja lisab, et niimoodi tekib nõiaring – sa lähed magama tühja kõhuga, ärkad näljasena ja üritad end iga kolme tunni tagant väikese näksiga petta. See aga viib lõpuks õgimise ja allaandmiseni.

Praegu ei tule Kadile tühi kõht meeldegi. Ka igasugused näksimised on ära jäänud, kuna hommikusöök on lihtsalt nii tugev, et energiat ja täiskõhutunnet jagub tundideks.

Muide, LCHF-dieeti on, vastupidiselt keerulisele nimele, küllaltki kerge pidada – isegi kiirema elutempoga inimene ei pea muretsema, kuidas söödud saab. Lõunapausil piisab vaid lähimasse sööklasse minekust ja sealt rasvase sealihatüki või kanakoiva ning salati tellimisest. Kartulist-riisist kui süsivesikutest tuleb mõistagi loobuda.

Oma menüüst tuleb täielikult välja kirjutada nisu, suhkur ja tärkliserikkad toidud. Ei mingit leiba, makarone, riisi ega kartulit! Ka tuleks öelda «ei» puuviljadele, kuna meil müüdavad kiivid-banaanid-aprikoosid on üle pritsitud kemikaalidega, mis tervisele kasuks ei tule ning varustavad organismi täiesti tühjade süsivesikutega. Samas on igasugused köögiviljad toidulaual igati teretulnud.

«Sõin pool kilo kommi päevas.»

Enim panebki inimesi Kadi elumuutuse puhul imestama see, kuidas ta küll suutis saiast ja magusast loobuda! «Ma ei mõista nende imestust. Tõsi, olin enne küll maailma parim kommisööja – isegi poolest kilost päevas jäi väheks! Alguses kahtlustati, et ma teesklen seda, et komm ja sai ei isuta, aga tõesti, nii see on!» kinnitab Kadi.

Ta selgitab ka sellise efekti mehhanismi: süsivesikute piiramine ja rasva söömine annavad küllastustunde, mõjutades hormoone, mis annavad meile märku, et kõht on täis. Niimoodi mõistabki keha, et rohkem ta süüa ei taha.

Kuigi LCHF puhul võib ka tumedat süsivesikuvaest šokolaadi ja vahukoort süüa, tekib paratamatult küsimus, kas Kadi kunagi ei libastu ega lao tõepoolest poes toidukorvi šokolaadi ja kooke?

Kaalulangetaja tunnistab, et kord kuu-kahe tagant lubab ta endale ka patustamispäeva, mil läheb poodi ja krabab kaasa kõik kunagised lemmikud. Kuid enam pole nii nagu kunagi kaalujälgimise ajal, mil Kadi vaid elaski «patupäevade» nimel. Nüüd tal selleks pidevalt vajadust pole. «Olen olnud lausa pettunud oma kunagistes lemmikmaiustustes, sest mu maitsemeeled on nii muutunud,» tõdeb ta ja meenutab, kuidas sõbranna kiidukõne peale kord üht maailmakuulsat jäätist maitses. «Sõin paar ampsu ja süda läks pahaks. See oli liiga magus − minule, kes ma olin suurim magusasõber!»

Eestis pole LCHF-toitumine arstide heakskiitu veel pälvinud ja Kadi kardab, et selleni on veel pikk maa minna. «Kui LCHFiga alustasin, käisin perearsti juures ja lasin vereanalüüsid teha. Mul oli üldkolesterool korras, kuid n-ö hea ja halva kolesterooli suhe oli paigast ära. Arst suunas mu kolesterool.ee leheküljele, kus ootas ees jälle see vana rasvavaba kanafilee ja täisterariisi jutt. Mina aga jätkasin LCHF-toitumist ja nüüd 10 kuud hiljem sain arstilt kiita, et see suhe on nii heaks läinud – jätkaku ma samas vaimus. Ma ei hakanud teda šokeerima sõnumiga, et teen täpselt risti vastupidi sellele, mida soovitati,» muheleb Kadi.

Ta on praeguse elukorraldusega igati rahul ega kavatse pärast ideaalkaalu saavutamist vanale teele tagasi pöörduda. Lihtsalt nii hea on elada ilma süümepiinadeta oma toitumise pärast.

Ka ei piitsuta Kadi end treeningsaalis − kaal langeb selletagi. Sellegipoolest meeldib talle metsas jalutamas käia – koera lõbuks, nagu ta naerdes selgitab.

«Minult on palju uuritud, kaua ma sellise toitumisega veel suudan tegeleda. Kuid selles pole küsimustki – see pole ju dieet, vaid eluviis. Tean, et see kõlab klišeena, kuid mul on justkui lamp kuskil põlema läinud ja pildi selgeks löönud. Ma vaid ei räägi, vaid tunnen ka, et olen valmis LCHF-toitumisega jätkama. Kui kõht on täis ja tuju hea, mida siis veel on vaja?» kinnitab Kadi.

 
Pole siiski esimene: Kadi sai LCHFi idee oma õelt Mariliisilt (paremal), kes oma kohvikus nüüd lausa selle teooria järgi loodud pitsat pakub. Tegelikult kuulutas üsna samalaadset kõhnumismoodust juba paar aastat tagasi ka toitumisterapeut Robert Nool telesaate "Tantsi tagumik trimmi" kaudu.
 

LCHFi päevamenüü

Hommikusöök
Omlett kahest munast, vahukoorest, mereandidest/peekonist, köögiviljadest ja juustust, praetud võis

Lõunasöök
Grillkanakoib ja köögiviljasalat oliivõli või hapukoorega

Õhtusöök
Värskekapsa-hakklihahautis, maitseks midagi rasvarikast – võid, majoneesi, hapukoort vms
 
Loo autor: Heidi Toome
 

 

 

neljapäev, 28. november 2013

Neljapäev: omlett ja kanatiivad

Minu tänane menüü.
Hommikuks suur omlett (2 muna, 2 spl vahukoort, u 40 g peekonit, u 40 g cheddari juustu, soola, pipart) ja rasvakohv (kohv, või, kookosrasv vahustatult)

 
 
Õhtuks: yogi choco tee kookosrasvaga, marineeritud köögiviljad, isetehtud majonees küüslauguga, rimi eco chunky salsa kaste ja 3 suurt kanatiiba (pane kanatiivad kilekotti, vala peale veidi jahtunud sulatatud võid, 1 kg kanatiibade kohta 1 pk rimi eco tacomaitseainet ja hõõru kanad sellega kokku, aseta ahjuplaadile, raputa peale seesamiseemneid ja küpseta 200 kraadi juures pruuniks ja pehmeks)
 



Sten Sture Skaldeman

 
Täna tutvustan teile suurt Rootsi LCHF-liikumise aktivisti Sten Sture Skaldemani. Olles ise oma kaalu 140 kilolt 80 kilole langetanud (ja juba aastaid selles kaalus püsinud), on ta teema kohta palju raamatuid kirjutanud. Võib öelda, et võrreldes praegusega oli rasvane toit sel ajal Rootsis tunduvalt vastuolulisem, kui Skaldeman sellest rääkima hakkas.

Viimastel aastatel on ta pühendanud enamuse oma ajast inimeste nõustamisele, kes soovivad oma kaalu alandada või oma tervist süsivesikuvaese toitumisega parandada. Seega Skaldeman teab, millest ta räägib ja tema kokkuvõte LCHF-i mõjudest on päris huvitav. See on muidugi vaid ühe inimese kogemus teiste ravimisest sellise toitumisega, aga ei ole just palju inimesi, kellel sellest vallast nii pikaajalisi kogemusi oleks kui temal.

Siin on Skaldemani kommentaar LCHF-i kohta:

Ma olen propageerinud sellist toitumist alates kevadest 2002. Nende aastate jooksul olen olnud kontaktis üle 12 000 inimesega. Enamus neist on olnud suures ülekaalus ja paljud neist on olnud tõsiselt haiged. Tänaseks on vähemalt pooled haigetest täiesti tervenenud ja ülejäänud tõsiselt paranenud. Paljud minu õpilastest on saanud tõsiselt haigetest säravateks tervislikkuse näideteks. Suurimat edu olen saavutanud diabeedi ja soolehaigustega. Saan ka palju positiivset tagasisidet inimestelt, kes on kannatanud migreeni, psoriaasi, lastetuse, erinevat tüüpi valude jms käes. Tavaline tähelepanek on see, et inimesed saavad lõpetada kortisooniravi ja see näib tervenemist lihtsustavat.

Nii palju kui ma tean, ei ole keegi minu õpilastest veel ära surnud. See on üsnagi märkimisväärne, kuna paljud olid vanad, haiged ja ülekaalused, kui nad selle toitumisega algust tegid. Selles, et loomulik toit annab pikema eluea ja kõrgema elukvaliteedi, ei ole mingit kahtlust.

Kaalulangetamine ei ole tegelikult olnud sama edukas kui tervise parandamine. Kõik mehed, kellega olen otsekontaktis olnud, on tõsiselt kaalu kaotanud. Kolmkümmend kilo on tavaline number, osad on võtnud alla ka 70 kg. Kolm naist neljast on saavutanud märkimisväärse kaalulanguse, umbes 15 kg. Mõned üksikud on alla võtnud 50 kg. See veerand naistest, kellel pole õnnestunud kaalus alla võtta, on tavaliselt alguses 4-5 kg kaotanud ja siis sellele kaalule püsima jäänud. Kõige tavalisemaks põhjuseks on nende puhul see olnud, et nad on oma toitumise liiga liberaalseks muutnud. On ka väike osa naisi, kes sellele toitumisele tavapärasel viisil ei reageeri. Aga enamus juhtudele leidub lahendus, kui neile põhjalik inventuur teha. Kahjuks ei ole mul seda just väga tihti võimalik teha.

Ma võin julgelt öelda, et suuremat osa tänapäeva heaoluhaigustest saab lühiajaliselt selle toitumisega ravida. Tervet hulka autoagressiivseid haigusi saab sellega ravida. Seetõttu on sobilik eeldada, et peamiseks heaoluhaiguste põhjuseks on vale toitumine.

Minu kogemused ühtivad hästi sellega, mida poola arst Jan Kwasniewski raporteerib. Tema on inimesi 30-40 aastat loomuliku toiduga ravinud, nii et ta teab. Toitumise ja tervise kohta on tegelikult väga palju teadmisi, aga kahjuks on need teadmised peavoolu teadusele tundmatud.

Sten Sture
 

kolmapäev, 27. november 2013

Kaal kiiremini liikuma ja Sten Sture Skaldemani "fakiir"

Olen siin jaganud palju Anna Halléni artikleid. Nagu juba öeldud, pooldab Anna sellist konservatiivsemat ja üsna paljude süsivesikutega (20-30 g päevas) LCHF-lähenemist kaalulangusele. Süüa võib üsna mõnuga vahukoorekastmeid ja köögivilju ning ta soovitab süüa lausa 4x päevas. Ühtlasi ütleb ta ka, et kaalu liikumasaamisega võib minna 6-12 kuud.

See on muidugi individuaalne. Samuti see, kui hästi keegi sellist teadet nii pikast kannatuse proovilepanekust talub. Kui võtta eelduseks, et inimene muidu igas mõttes oma LCHF-toitumist naudib ja end järjest paremini tunneb, siis mis see 6-12 kuud ikka oodata ei ole - igapäevane LCHF toit ei ole ju ometi mingi piin ega nälg, vaid loomulik ja tervislik viis söömiseks ja elamiseks. Enamus LCHF-i ausalt järgivaid inimesi tunnistavad ju kõik paranenud enesetunnet, energiataset, rahulikku kõhtu jms.

Mõni teine ootab aga siiski kiiremaid lahendusi. Tegelikult ma ise ei saa küll väga hästi aru nendest, kes aja peale kaalu langetavad ja kindlaks kuupäevaks mingit kaalunumbrit taga ajavad. Kui inimesel on olnud aega aastaid ülekaalus olla (või oma kaalu kümnete kilode kaupa muudkui üles-alla kõigutada kõiksugu ebanormaalsete rasva piiravate ja täisteratooteid ülistavate toitumisviisidega), siis peaks ju olema aega ka kaalu mõistlikuks ja tervislikuks langetamiseks. Sest kui juba LCHF-i abil kaalu langetama hakata, siis nagunii tuleb sellist toitumist ju eluks ajaks tegema jääda, muidu pole sel mitte mingisugust mõtet, parem siis juba täisteraleiba margariiniga edasi süüa. Sellest perspektiivist vaadatuna pole ju üldse vahet kas oled pool aastat veel 10-20 kilo kergem või raskem. Aga samas ma saan muidugi aru, et inimesed siiski ootavad kinnitust LCHF-toitumise sobivusele kasvõi 1-2 kilose kaalulanguse näol. Et vähemalt midagi toimuks kaalul. Kuigi tegelikult on ju tõesti ka kaalu püsimine nauditava toitumise juures juba suur võit!

Aga siiski jagan publiku nõudmisel ka seda kiiremat kaalu liikumasaamise viisi LCHF-toitumise abil. Kes tahab, võib omale ka tellida Skaldemani inglise keelde tõlgitud raamatu Lose Weight by Eating

Niisiis, Sten Sture Skaldemani LCHF-lähenemise nimi on "fakiir":



"Jäta oma toidust välja kõik piimatooted, köögiviljad ja kõik muu, mis sisaldab mingisuguseidki süsivesikuid. Söö ainult liha, kala, muna, võid, kookosrasva ja kõike, mida suudad veel välja mõelda, mis sisaldaks vaid rasva ja valku. Ühtlasi ära söö valku liiga palju.
Sellise soovituse annab Skaldeman neile, kellel kaal langeda ei taha, hoolimata sellest, et nad piiravad oma süsivesikuid juba niigi üsnagi rangelt. Fakiiri järgides võtavad ka need inimesed kaalus alla. Kõige tavalisem on siiski see, et suures ülekaalus inimesed võtavad kaalus alla "tavalise" LCHF-toitumisega (ca 20 g sv/päevas), mille juurde kuuluvad ka piimatooted ja köögiviljad. Fakiir on rohkem "viimaste ülekilode" või "väikse ülekaalu" teema."

Mina ise oma LCHF-iga jään sinna vahepeale. Oma esimesed 20 kilo võtsin alla sellise LCHF-i abil, mida praegu pigem väga liberaalseks pean. Sõin igapäevaselt suures koguses vahukoort, hapukoort, väga palju juustu ja üldse igasugu valku. Ei piiranud portsjoneid ega ajanud süsivesikuid nulli lähedale, kaal langes ilusti täpselt 20 kg, umbes tempoga 1 kg nädalas. Sealt edasi on mul tulnud ette nii null- kui ka plussnädalaid. Selles ei saa ma loomulikult ainult oma igapäevast suurt köögiviljahunnikut ehk neid 20 g süsivesikut süüdistada, vahel harva on tulnud ette patustamisi ja tavaliselt lihtsalt suuremas koguses LCHF-toitude söömist või nädalavahetusel paari klaasi veini joomist. Seega praegu viimased 13 kg on mul langenud teosammul ja natuke sik-sak mustrilise graafikuga üles-alla. Aga peamine on ikka see, et kaal liigub ju tegelikult ikka ainult allapoole, mis sellest, et aeglaselt :)

Ma ise söön küll juba kohe LCHF-iga alustamisest saati ainult kaks korda päevas. Seega seda Anna Halléni 4x päevas söömise soovitust ma ei järgi. Mulle lihtsalt ei sobi LCHF-toite nii tihti süüa, kuna näljatunnet ei teki lihtsalt nii kiiresti ja minu puhul on see seni väga hästi toiminud. Söön oma tunde järgi. Võtan tavaliselt tugeva ja rasvase hilise hommikueine ja veel tugevama ja rasvasema varase õhtusöögi. Aga see toidukordade arv päevas on kindlasti igal inimesel individuaalne, kuidas keegi end paremini tunneb. Oma viimased raskelt kaotatud 13 kilo olen alla võtnud süsivesikuid ja piimatooteid veel rohkem piirates. See tähendab, et ma juba tean, et kui tahan kindlasti mingil nädalal kaalu kaotada, siis söön 0-5 g süsivesikuid päevas. See kaldub jälle rohkem sinna Skaldemani "fakiiri" poole. Õnneks jällegi see minu jaoks midagi keerulist ei ole, kuna rohkem kui rohelised lehed isutab mind õnneks liha :) Ühtlasi tean ka juba oma keha ette, et kui näiteks loobun ühel nädalal ka juustust ja vahukoorest (põhimõtteliselt ainsad piimatooted, mis mulle väga meeldivad), siis võin arvestada miinusega kaalul. Ehk et muna-peekoni hommikusöögid rasvakohviga ja liha-maitsevõi õhtusöögid tagavad minu puhul kindla kaalulanguse. Ma ei saa öelda, kuidas keegi teine peaks sööma, kuigi nüüd viimasel ajal saan iga päev mitu e-maili, kus inimesed minult toitude nimekirju ja endale sobivaid menüüsid soovivad saada. Ma väga tänan tähelepanu eest, aga ma ei ole kahjuks toitumisnõustaja, seega ma kellelegi otsest nõu ei anna. Suunan algajad algmaterjalide juurde ja edasijõudnutele soovitan enda tõlgitud rootslastest lchf-spetside artikleid ning räägin sellest, mis minu puhul on toiminud.

LCHF kaalulangetamiseks


Siin on veel üks artikkel kõigile neile, kes küll naudivad LCHF-toitumist, aga kellel selle abil kaal langeda ei taha. Artikli autoriks jällegi Anna Hallén, populaarne LCHF-raamatute autor ja professionaalne LCHF-toitumisnõustaja, kes järgib sellist konservatiivsemat ja suhteliselt suures koguses süsivesikutega (20-30 g päevas) LCHF-i joont: http://www.annahallen.se/lchf-for-viktminskning
 

Milline näeb siis välja LCHF kaalulangetamiseks? Jah, isegi see võib olla erinev. Mina töötan sama süsteemi järgi alates aastast 2005 ja see töötab minu klientide peal uskumatult hästi. See ei ole ainus ”tõde”, aga see on väga hea põhi, millest alustada. Kas see toimib kõigi puhul? Loomulikult mitte. Just nendeks juhtudeks ongi olemas professionaalid, kes oma teadmistega toitumisalasest füsioloogiast saavad appi tulla.

Aga siin saad sa minu nõuandeid. Pane tähele – siinkohal räägime me kaalulangetamisest!

Esiteks: Sa saad ainult siis kaalus alla võtta, kui suudad süüa neli korda päevas ja oma kaalu seejuures hoida. Niisiis alusta sellest, et õpi sööma!

Teiseks: Sa saad oma kaalukaotust hoida ainult siis, kui sul on turvalised rutiinid. Niisiis õpi ilma erandeid tegemata hästi sööma!

Kolmandaks: Sa saad kaalust alla võtta ainult siis, kui kuulad OMA keha. Lõpeta igasuguste otseteede ja kiirmeetodite katsetamine. Kui nendest mingit kasu oleks, siis oleks ju kõik juba saledad, või kuidas?

Viimane punkt, mis on kõige olulisem: Sa saad ainult siis kaalust alla võtta ja oma kaalu hoida, kui end hästi tunned. Muretsemine tekitab lohutussöömist. Unepuudus tekitab nälga. Stress tekitab rasva ladestumist. Tüdimus tekitab näksimist. Ning EI, sa ei suuda kohe kindlasti sellistele aju ellujäämissignaalidele / nõudmistele 30-40 aastat vastu panna.

Niisiis, milline näeb välja startmenüü kaalulangetuseks?

Hommikusöök:

Ühe käelaba (koos sõrmedega) suurune kogus muna, kala, mereande, liha või kana.

Umbes 1 dl mingit rasvarikast toodet, nagu vahukoor, hapukoor, juust. (Kui valid taluvõi või kookosrasva, siis on see kogus muidugi väiksem. Söö kuni tunned, et kõht on täis.)

 

Lõunasöök ja õhtusöök (näevad välja samasugused):

Ühe käelaba suurune kogus muna, kala, mereande, liha või kana.

Ühe käelaba suurune kogus maa peal kasvavaid köögivilju. Näiteks brokoli, lillkapsas, paprika, kurk, suvikõrvits vms.

Umbes 1 dl vahukoorest või hapukoorest tehtud kastet.

Juustu kasutad toiduvalmistamisel vabalt.

 

Vahepala: 1 dl pähklisegu (kui sul palju krampe, siis vali parem 1 dl mandleid).

Nagu näed, ei ole siin ruumi jogurtihommikusöögile koos pähklimüsliga. Kas selline toit on siis vale ja kahjulik? Ei, muidugi mitte, aga kahjuks on enamus naistel raske kaalus alla võtta, kui nad söövad piimatooteid ja seepärast jätan ma need toidud oma menüüst välja. Seevastu on palju neid, kes hakkavad kasutama just seda hommikusööki, kui nad on oma kaalulangusega ühele poole saanud ja hoiavad seeläbi edukalt oma kaalu. Kas jogurtihommikusöögiga saab kaalust alla võtta? Kes saab? Kui soovid, võid järele proovida, kas SINA saad jogurtihommikusöögiga kaalust alla võtta. Kui ei, siis järgi minu soovitusi.

Minu menüüs ei ole ka vahukoore ja marjadega vahepalu. Kas see on siis ebatervislik? Ei, aga kõik, mida sööd lisaks toidukordadele, vähendab sinu võimalusi kaalulanguseks. Toit, mida sööd, on mõeldud selleks, et saaksid end võimalikult hästi tunda. Keha vajab toitaineid kõikide oma funktsioonide jaoks. Kui need funktsioonid on rahuldatud, siis talletab keha ülejäägi rasvana...

Siin ei ole ka tumedat šokolaadi. Aga see on ju ometi kasulik? Jah, see on lausa ülimalt kasulik. Aga kasulik ja kaalulangus ei ole üks ja sama asi. Kõik, mida sa lisaks toidukordadele sööd, vähendab sinu kaalulangust. Mõndade jaoks tähendab see seda, et nad võivad süüa veidike lisaks ja ometi võtavad kaalust alla. Teiste jaoks tähendab iga väiksemgi lisaamps seda, et kaalulangus seiskub. (Minu keha on just selline!) Aga nüüd, kui ma olen oma kaalulangusega ühele poole jõudnud, võin küll tumedat šokolaadi süüa. Ma ei võta sellest juurde ning tavaliselt ei tekita see mul ka isusid rohkem süüa. Aga kuidas funktsioneerid SINA?

Niisiis, kas minu soovitused toimivad kõigi puhul? Ei (tegelikult vist siiski jah...)

Kõige tavalisemad lõksud:

1.      Sa ei söö sedasi.

2.      Sa näksid lubatud asju, mis jäävad väljapoole ülaltoodud menüüd. (Ja siis sa ei söö ju sedasi)

3.      Sa valid liiga palju piimatooteid. (Ja siis sa ei söö ju sedasi)

4.      Sa sööd liiga vähe. Sa arvad, et on hea süüa vähem, sest siis oled kohe eriti tubli ja võtad eriti kiiresti kaalus alla. (Ainus, mis siis juhtub, on see, et keha aeglustab ainevahetust ja hakkab säilitama ja koguma). Kasuta toidu mõõtmiseks käelaba, sul on ju oma käed alati kaasas, selle abil saad alati sobiva koguse leida.

5.      Sa sööd liiga palju. Oled kuulnud, et LCHF-is võid süüa nii palju kui tahad, aga sul puudub toimiv küllastustunne. Sel juhul keha küll kiirendab sinu ainevahetust veidi ja see on hea. Aga keha ei suuda seda täielikult kompenseerida ja absoluutselt mitte sellise tasemeni, et hakkaksid kaalus alla võtma. Tavaliselt ei võta sa ka kaalus juurde (kuigi ka seda võib juhtuda), seega kasuta käelaba toidukoguste hindamiseks.

Kui oled suhkrusõltlane, siis kahjuks hakkavad pähklid sul tõenäoliselt isusid tekitama. Siis pead need oma menüüst välja jätma. Hea on teada ka seda, et kõige probleemsemaks võivad osutuda india pähklid (cashew). Ei, need ei ole kahjulikud. Aga suhkrusõltlastele tekitavad just need pähklid tavaliselt kõige rohkem probleeme. Kui jätad pähklid oma menüüst välja, võib sul olla tarvis võtta toidulisandina juurde magneesiumi. (Sel juhul ära vali magneesiumoksiidi ega magneesiumhüdroksiidi, Eestis müüdavatest on hea valik Mg kelasin).

Söö niimoodi, ilma erandeid tegemata 6 kuud. Suurem enamus võtab kaalust alla.

Jah, muidugi on nippe, mida siis veel kasutada. Aga kui me nendest nüüd räägime, siis kasutavad kõik neid ju kohe... ja sellest ei ole kahjus mingit abi. Sa pead suutma süüa neli korda päevas, ilma erandeid tegemata ja igapäevase rutiinina, et saaksid kaalust alla võtta ja oma uut kaalu pärast hoida. Elu ei pea ju olema võitlus. Elu ei pea ju olema pidev planeerimine, mida järgmisel toidukorral süüa.

Ära söö oma elu. Ela oma elu!

 

teisipäev, 26. november 2013

Piparkoogipallid :)

Leidsin sellise toreda retsepti liberaalse (st. mitte kaalulangetamise) LCHF-i repertuaarist, proovin kindlasti varsti järgi. Originaalretsept ja pilt pärinevad siit: http://www.jillsmat.se/artiklar/barnsligt-goda-lchf-pepparkaksbollar/

 
 
Vaja läheb:
100 g võid
3 dl mandlijahu
3 tl piparkoogimaitseainet
1 dl suhkrule vastav kogus suhkruasendajat
1,5 dl mandlilaaste
 
 
Valmistamine:
Aseta toatemperatuuril või, mandlijahu, piparkoogimaitseaine ja suhkruasendaja köögikombaini ja lase see ühtlaseks seguks. Veereta pallid ja rulli neid mandlilaastude sees. Aseta külmkappi tahkuma.
 


Suitsuforell küüslaugukastmega

Ajasin omale Omega-3 jutuga kalaisu peale :) Teen nüüd küll vist tasuta reklaami, aga juhtumisi on novembrikuus Stockmanni püsiklientidele kuumsuitsuforell veidi soodsama hinnaga, nii et kasutasin veel võimalust.

Minu tänane õhtusöök nägi välja selline:

 
Siin on siis umbes 250 g kuumsuitsuforelli, umbes 100 g marineeritud köögivilju ja umbes 50 g küüslaugukastet.
 
Kastme valmistasin ise - tegin jälle ise majoneesi ja lisasin sinna juurde veel 4-5 väikest pressitud küüslauguküünt. Maitses väga hästi ja sobis suurepäraselt kala juurde :)

Milline dieet on parim? GI, ISO või LCHF?


 

Milline dieet/toitumisstiil sobib just sinule? Anna Hallén soovitab: http://www.annahallen.se/gi-isodieten-eller-lchf
***

Siin tuleb kasutada kainet mõistust ning tunda ennast ja oma keha. Kui sul on probleeme isudega, siis võivad GI ja ISO tähendada sinu jaoks seda, et pead pidevalt oma isudega võitlema, samal ajal kui LCHF võtab sul need isud täiesti ära.

Kui sul aga isuga probleeme ei ole ja suudad omale lubada midagi head vaid ÜHE tüki, siis võib LCHF osutuda sinu jaoks liiga rangeks, nii et sa tüdined sellest, samal ajal kui GI ja ISO jätavad sulle piisavalt ruumi selle „midagi head“ jaoks.

Kui sul on probleeme valuga, peaksid tähelepanu pöörama rasvade valikule. Margariini ei soovitata siinkohal mitte ühestki allikast, mis põhinevad teadmistel.

Kui sul on probleeme sellega, et tunned tihti nälga, siis pead valima suures koguses rasva. Rasvast saad kõhu täis ja siis on LCHF parim valik.

Kui teed päevas 2-3 tundi trenni eesmärgiga võita kuldmedaleid, siis on tõenäoliselt ISO sinu jaoks parim valik. (Loe rohkem „The Zone“ kohta).

Kui sul on probleeme kõhuga, siis kõik asjad, mis sisaldavad jahu, on palju halvem valik kui ilma jahuta asjad. Gluteen on täiesti mõttetu, samamoodi kõvad kiudained. Probleemse kõhu korral tuleb alati vältida margariine. Omega-6 koos gluteeniga paistab lisaks olevat ka järjest rohkemate soolehaiguste PÕHJUSTAJAKS. Sel juhul väldi GI-dieeti.

On sul probleeme reumaatilise valuga? Sel juhul tunnevad paljud end paremini, kui väldivad punast liha ja selliseid uusi süsivesikuid nagu jahutoidud ja suhkur. Õige rasv vähendab põletikulist valu. ISO/LCHF, mis põhineb rasvasel kalal võib olla hea valik.

Ma võin lõputult jätkata. Niisiis milline toitumine on parim? Ikka see, millega sina end kõige säravamalt tunned. See toitumine, tänu millele sul on alati kõht täis ja oled rahul. Millega su kõht korras püsib. Millega su valud vähenevad. Millega sa end pärastlõunati väsinuna ei tunne. Millega sul ei ole tarvis oma isusid kontrollida, kuna isusid ei ole. See valik, tänu millele tunned, et võidad palju rohkem kui ohverdad.

Pluss see toitumine, tänu millele saad lihtsalt just sellist seltsielu elada, mida tahad.

Mina alustasin 10 aastat tagasi GI-ga. Võtsin päris palju kilosid alla. Tundsin end palju paremini, aga olin sunnitud oma vahepalasid ülimalt rangelt planeerima, et ma ei langeks oma isude lõksu. Kaotasin ka mitu korda järje ja olin sunnitud uuesti alustama.

Tõmbasin siis süsivesikuid veelgi rohkem koomale. Kuigi mul ei olnud siis oma toiduvalikule nime, usun, et see lähenes ISO-toitumisele või oli veidike sellest rangem. Ma ei tea, ma ei ole kunagi arvestust pidanud ega koguseid vaadanud. Olen vaid püüdnud tajuda, kuidas mina end tunnen ja millal ma suudan süüa plaanipäraselt, ilma reelt kõrvale kaldumata. See on valik, tänu millele mul on hea süüa. See on just minu jaoks väga hea valik, mis võib vabalt toimida ka järgmised 30-40 aastat.

ISO-toitumisega (või millegi sarnasega) jäi mul alles komme toidukordade vahel külmkapi kallal käia. Ma olin endiselt sunnitud planeerima vahepalasid, seega ma tegin asja rangemaks. Eemaldasin kõik uued süsivesikud ja lisasin rohkem rasva. Süsivesikutest söön ma nüüd vaid köögivilju, pähkleid ja mõnikord rasvast jogurtit.

Selleks ajaks olin jõudnud juba ülimalt huvituda tervisest, mitte ainult kaalust … Eemaldasin oma menüüst kõik, mis probleeme tekitada võiks. Kuigi mul ei olnud siis veel probleeme. Mul ei olnud valusid, probleemset kõhtu ning ma ei olnud ka eriti uimane ega väsinud. Seevastu võin öelda, et nüüd, kümme aastat peale oma toitumise muutmist, tunnen ma end uskumatult hästi oma 44 eluaasta kohta.

See olen mina. Mina söön LCHF-i järgi. Ma olen oma valikuga ülimalt rahul. Minu lugu ei ole sinu lugu. Milline toitumine sobib kõige paremini just sinule?

Seevastu ei ole ma tihti (loe: mitte kunagi) kuulnud kellestki, kes sööb ametlike toitumissoovituste järgi, see tähendab palju leiba ja pastat ja kes oleks pärastlõunati energiline, ilma valudeta ning korras kõhuga. Nad võivad küll saledad olla, aga nende kõhud pole korras ja pärastlõunane uimasus on iseenesestmõistetav!

Milline meetod on kaalulangetuseks parim? Selline meetod, millega suudad vähemalt 30 aastat jätkata! Kui sa asja vaid lühiajaliselt vaatad, siis on idiootlik nälgimine kõige parem, aga ma luban, et sa võtad siis uuesti kaalus juurde. Tavaliselt veel rohkemgi …

Ma tahaks, et jutt oleks rohkem kehast ja vajadustest kui dieetidest ja meetoditest. Minu unistuseks on, et võileivad ja margariinid kaoksid kõigi taldrikult. Vaid üks selline väike samm võiks tuua kaasa palju positiivseid mõjusid. Parem üks väike samm kui mitte midagi.

 

esmaspäev, 25. november 2013

”Ma ju tean küll, kuidas LCHF käib, aga minul see kahjuks kaalu ei alanda!”


Sellist lauset LCHF-i kohta võib tihti kuulda siit ja sealt. Leidsin antud teemal suurepärase artikli Anna Halléni kuldvaramust. Tõlgin/refereerin siit: http://www.annahallen.se/jag-kan-det-har-med-lchf
***

Saan tihti meile, kus inimene ütleb, et ta sööb LCHF-i või et ta oskab küll LCHF-i, aga et kahjuks see tema puhul siiski ei toimi, ta ei võta kaalus alla.

Kõige tähtsam küsimus on: ”Kuidas sööd sina?” ja ”Mida oskad sina?”

Alustame küsimusega ”kuidas”. Paljud lchf-i harrastavad inimesed söövad täiesti valesti. Nad söövad küll lubatud asju, aga palju rohkem kui keha vajab. Nad söövad finncrisp näkileiba ja mandlijahust küpsetatud leivast võileibu päris toidu asemel. Nad söövad LCHF-magustoite peale sööki. Nad söövad kolm suurt söögikorda ja lisaks veel vahepalasid, kuigi nende eluviis on ülimalt istuv.

Sa ei pea mitte ainult teadma, kuidas LCHF-i teha. Sa pead eelkõige tundma OMA keha ja siis ka natuke toitumisalast füsioloogiat, et teaksid, kuidas toit su kehas käitub. Kui sööd kasulikke asju, aga suuremas koguses kui vajad, siis sa ei võta kaalus alla. (Sa ei võta ka kaalus juurde ja see on LCHF-toitumise üks tugevamaid külgi).

Seega, šokolaadivaht, juustukook ja vahukoor marjadega ei ole head valikud kaalulangetamiseks, kuigi need on LCHF.

Nüüd vaatame küsimust ”mida”. Mida sa tead? Kas sa oskad LCHF-meetodit või kas sa omad teadmisi evolutsiooni ja toitumisalase füsioloogia kohta? LCHF meetod on ju super. Täiesti suurepärane. Aga see on meetod, mis on suunatud grupile. Sina ei ole grupp, sina oled täiesti unikaalne indiviid.
Suurepärane on see, et LCHF toimib väga suurte gruppide peal. Aga seda on vaja veidi kohandada. Ei ole üht ja kõigile sobivat lahendust. Seevastu on teadmised, mis kõikide oma variantidega toimivad kõigi peal.

Kui sööd hommikusöögiks jogurtit, vahepalaks finncrispi, lõunaks kana ja salatit, pähkleid pealelõunaks, veidi vahukoort ja marju koju jõudes ja omletti õhtusöögiks, siis sa ei söö kahjuks õigesti. Jah, see võib küll olla kasulik ja tervislik sinu kehale, aga kaalualandamismeetodina on see täiesti mõttetu.
Vahukoorega valmistatud omlett hommikusöögiks, liha/kala koos rasvase kastme ja köögiviljadega lõunaks ja lõunasöögiga samas stiilis väiksem õhtusöök on pigem enamus inimeste jaoks sobiv tase, kuidas kaalus alla võtta.

Aga LCHF-magustoidud? Jah, need on leiutatud selleks, et sa saaksid teha erandeid ilma, et sul isud tagasi tuleksid. Need on leiutatud selleks, et kõik, kellel on juba soovkaal käes, saaksid kogu oma ülejäänud elu hästi süüa.
 

pühapäev, 24. november 2013

Omletuffinid

Laste palvel tegin neile uue nädala koolihommikuteks juba ette valmis omletuffineid, kokku tuli 21 tükki.

Vaja läheb:
10 muna
250 g riivjuustu
2 dl vahukoort
1 kollane paprika
1 punane paprika
1 pakk e-vaba peekonit



Valmistamine:
Klopi munad koos vahukoorega lahti, lisa soola-pipart ja riivjuust.
Tükelda peekon ja paprikad.
Pane silikoonvormid muffinialusesse (paberist vormidesse jäävad omletuffinid kinni).
Tõsta iga vormi sisse muna-koore-juustusegu ning pane iga vormi sisse peekoni- ja paprikatükke.
Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni omletuffinid on kergelt pruunikaks tõmbunud.
Lase jahtuda ja kui kohe nahka ei pisteta, siis säilivad mitu päeva külmikus. Süüa kas ülessoojendatult või külmalt.



Minu tänane menüü

Hommikuks: pool pakki peekonit, kaks praemuna, kohv kookosrasva ja võiga vahustatud


Õhtuks: suur sea kaelakarbonaadi lõik, värsket hapukapsast, tükk võid


Omega-3 ja Omega-6 rasvhapete vahelise tasakaalu tähtsusest

Refereerin huvitava artikli siit: http://authoritynutrition.com/optimize-omega-6-omega-3-ratio/
 

Tänapäeval sööb enamus inimesi liiga palju Omega-6 rasvhappeid.
Samal ajal süüakse ülimalt vähe Omega-3 rikast loomset toitu.

Selline  moonutatud polüküllastamata rasvhapete tasakaal võib olla üheks kõige kahjulikumaks läänemaailma toitumise aspektiks.

MIKS ME PEAKS ÜLDSE HOOLIMA OMEGA-6 JA OMEGA-3 RASVHAPETEST?
Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid kutsutakse polüküllastamata rasvhapeteks, kuna neil on palju kaksiksidemeid.

Meie kehadel ei ole ise nende tootmiseks ensüüme ja seetõttu peame neid saama toiduga.
Kui me neid toidust ei saa, siis meil tekib nende puudus ja jääme haigeks. Seetõttu kutsutaksegi neid hädavajalikeks rasvhapeteks.

Siiski erinevad need rasvhapped enamusest teistest rasvadest.  Neid ei kasutata lihtsalt energiaks ega ladustata, vaid need on bioloogiliselt aktiivsed ja neil on oluline roll sellistes protsessides nagu näiteks vere hüübimine ja põletik.
Aga asi on selles, et Omega-6 ja Omega-3 ei ole ühesuguse mõjuga. Omega-6 on põletikku soosiv ja Omega-3 põletikuvastane.

Loomulikult, põletik on meie ellujäämiseks hädavajalik. See aitab kaitsta meie kehasid viiruste ja vigastuste eest, aga see võib samuti põhjustada tõsist kahju ning aidata kaasa haiguste tekkimisele, kui põletikuline reaktsioon on ebasobiv või liiga suur.
Tegelikult on nii, et liigne põletik võib olla üks peamisi nende tõsiste haiguste põhjustajaid, millega tänapäeval rinda pistetakse, näiteks südamehaigused, metaboolne sündroom, diabeet, artriit, Alzheimeri tõbi, paljud erinevad vähivormid jne.

Lihtsustatult öeldes, kui su toit sisaldab palju Omega-6, aga vähe Omega-3, siis põletik kasvab, aga kui su toit sisaldab mõlemat tasakaalus, siis põletik väheneb.
Tänapäeva probleem on selles, et meie tüüpiline läänemaailma dieet sisaldab absoluutselt liiga palju Omega-6 võrreldes Omega-3-ga.

Omega-6 : Omega-3 suhe, mis on liiga kõrge, võib kaasa aidata liigsele põletiku tekkele kehas, mis võib potentsiaalselt suurendada kõiksugu haiguste tekkimise ohtu.

MIDA SÕID MAAILMAS TERVED RAHVAD?
Heaks viisiks selle hindamisel, mis on inimestele tervislik, on vaadata neid populatsioone, kes on terved ja kellel pole läänemaailma haigusi.

Kahjuks ei sobi ükski tööstuslik maa selle kirjelduse alla. Sest igal maal, kus süüakse tööstuslikult töödeldud sööki, jäädakse haigeks.
Seepärast tuleb vaadata mitte-tööstuslikke populatsioone, nagu tänapäevaseid kütte-korilasi.

Dr Stephan Guyenet, kes on teinud palju uuringuid mitte-tööstuslike populatsioonide kohta, ütleb, et selliste rahvaste tüüpilised Omega-6 : Omega-3 suhted jäid vahemikku 4:1 kuni 1:4.
Küttidel-korilastel, kes sõid enamasti maal elavaid loomi, jäi see suhe 2:1 kuni 4:1 vahele, aga inuittidel, kes sõid enamasti Omega-3 poolest rikkaid mereande, oli see suhe 1:4. Teised mitte-tööstuslikud populatsioonid jäid kuhugi sinna vahepeale.



Kõik need populatsioonid olid suurepärase tervise juures ega kannatanud selliste krooniliste haiguste käes, mis tapavad praegu läänemaailma inimesi miljonite kaupa.
Pane ka tähele, et ükski nendest populatsioonidest ei söönud palju Omega-6. Tõenäoliselt ei ole hea mõte süüa palju Omega-6 ja siis sinna otsa veel kompensatsiooniks palju Omega-3. Kõige parem oleks hoida suhteliselt madalat ja tasakaalus kogust.

Antropoloogilised tõendid viitavad sellele, see omega-6 : omega-3 suhe, millist süües inimesed geneetiliselt välja arenesid, oli umbes 1:1, kuid tänane tavapärane suhe on meil 16:1!
Inimestel, kes söövad mitte-tööstuslikku toitu, on Omega-6 : Omega-3 suhe umbes 4:1 kuni 1:4, enamusel kusagil seal vahepeal. Tänapäeva tüüpiline suhe on 16:1, mis on palju kõrgem kui see, milleks me geneetiliselt kohandunud oleme.

MILLES PEITUB LÄÄNEMAAILMA TOITUMISE PROBLEEM
Inimesed ei söö mitte ainult palju vähem Omega-3, vaid süüakse suurtes kogustes töödeldud seemne- ja taimeõlisid, mis on pungil Omega-6 rasvhappeid.

Umbes 100 aastat tagasi meil lihtsalt puudus tehnoloogia selliste õlide valmistamiseks ning MEIL EI OLE OLNUD AEGA, et geneetiliselt kohanduda sellistele suurtele Omega-6 kogustele.
Sellest graafikust võid näha dramaatilist sojaõli tarbimise kasvu USA-s, nullist kuni 11 kilogrammini inimese kohta aastas. See kogus moodustas aastal 1999 7% kaloritest – mis on tohutult suur kogus!

 
Sojaõli on praegusel hetkel kõige suurem Omega-6 rasvhapete allikas USA-s, kuna see on tõesti odav ja seda leidub kõiksugu töödeldud toitudes.
Alltoodud graafikust võid näha, kuidas Omega-6 rasvhapete kogused, mida leidub keha rasvavarudes on suurenenud üle 200% vaid viimase 50 aasta jooksul.

 
Niisiis, need ebaloomulikud rasvad, mida me sööme, viivad tõeliste muutusteni, nii meie keha rasvavarudes kui ka rakumembraanides üle kogu meie keha. Ja see on hirmuäratav mõte.
Suurt hulka Omega-6 rakumembraanides seostatakse südamehaiguste ohuga, mis on ka täiesti loogiline, arvestades nende põletikku soosivat mõju.

On tehtud mitmeid kontrollitud uuringuid, kus inimesed asendasid küllastunud rasvad Omega-6 rasvadega ja neil tekkis selgelt suurenenud risk südamehaigusteks.
Seevastu aga Omega-3 vähendab südamehaiguste ohtu.

Suurt Omega-6 tarbimist seostatakse ka agressiivsuse ja depressiooniga, aga Omega-3 jällegi parandab kõiksugu vaimseid häireid nagu näiteks depressioon, skisofreenia ja bipolaarne häire.
Teine probleem suure Omega-6 tarbimise juures on see, et kaksiksidemed rasvhappe molekulides on väga reaktiivsed.

Nad kipuvad reageerima hapnikuga, luues vabade radikaalide ahelreaktsioone, mis võivad põhjustada rakumolekulide vigastusi, mis on üks vananemise ja vähi tekkimise taga olevaid mehhanisme.
Õnneks on oma rasvhapete söömise tasakaalu viimine suhteliselt lihtne.

Omega-6 poolest rikaste taimeõlide tarbimine on viimase 100 aasta jooksul dramaatiliselt kasvanud. On palju tõendeid, et see võib tõsist kahju tekitada.

VÄLDI OMEGA-6 RIKKAID TAIMEÕLISID
Üks kõige olulisemaid asju, mida võid teha vähendamaks oma Omega-6 tarbimist, on vältida töödeldud seemne- ja taimeõlisid, mis sisaldavad palju Omega-6, nagu ka töödeldud toite, mis neid õlisid sisaldavad.

Sellised toidud tulid inimeste toidulauale alles viimase 100 aasta jooksul ning need on täielikult moonutanud selliste hädavajalike rasvhapete loomulikku tasakaalu.
Siin on üks graafik osade tavaliste rasvade ja õlidega. Väldi siit kõike, millel on suur Omega-6 proportsioon (sinine ala).

 
Nagu näed, on võil, kookosrasval, searasval, palmiõlil ja oliivõlil suhteliselt väike Omega-6 sisaldus.

Päevalilleõli, maisiõli, sojaõli ja puuvillaseemneõli on kõige hullemad. Neid tasuks vältida kui katku.
Aga ole tähelepanelik ka muude toitude suhtes, mis võivad sisaldada taimeõlisid. Väga oluline on lugeda silte. Näiteks tuunikalakonserv õlis on enamasti kahjuks just päevalilleõliga, samamoodi suurem enamus poes müüdavaid majoneese (kui on kirjutatud „taimeõli“, siis on see tavaliselt just see siinmail kõige odavam päevalilleõli – vali majonees, mis on tehtud rapsiõlist või veel parem, tee oma majonees ise).

Terved sojaoad sisaldavad väga palju Omega-6 ja neid tuleks vältida.
Ka pähklid ja seemned on üsna suure Omega-6 sisaldusega, aga need on täisväärtuslikud toidud, millel on lisaks ka palju muid tervisele kasulikke omadusi ning need sobivad väga hästi söömiseks. Paljud teravilja sisaldavad toidud sisaldavad samuti suures koguses Omega-6.

Kõige tähtsam asi, mida teha võid Omega-6 piiramiseks, on välistada oma menüüst töödeldud taimeõlid ning töödeldud toidud, mis neid sisaldavad.

SÖÖ LOOMSEID TOITE, MIS SISALDAVAD SUURES KOGUSES OMEGA-3 RASVHAPPEID
Loomne toit on parim Omega-3 rasvhapete EPA ja DHA allikas.

Üks tänapäeva probleeme on aga kahjuks selles, et loomi on söödetud tavaliselt teraviljal põhinevate söötadega, nagu näiteks soja ja mais.
Seeläbi kahaneb Omega-3 sisaldus, seega lihas sisalduvad polüküllastamata rasvad on enamjaolt siiski Omega-6.

Seega, kui saad seda endale lubada, siis optimaalne oleks süüa rohtu söönud loomade liha. Siiski, ka tavaliselt kasvatatud loomade liha on tervislik, kuni seda pole tööstuslikult töödeldud.
Mõned konventsionaalselt kasvatatud lihad nagu näiteks kana ja sealiha on eriti kõrge Omega-6 sisaldusega. Kui soovid oma Omega-6 tarbimist võimalikult madalale viia, siis tasub sellistest lihadest lahjemaid palasid eelistada.

Kõige parem on osta ka vabalt kasvanud kanade või Omega-3 rikastatud mune, millel on palju suurem Omega-3 sisaldus kui selliste kanade munadel, keda söödetakse teraviljal põhineva söödaga.
Siiski kõige parem ja tervislikum viis Omega-3 saamiseks on süüa mereande üks-kaks korda nädalas. Rasvane kala nagu näiteks lõhe on eriti heaks Omega-3 allikaks. Loodusest püütud kala on parim, aga kasvandusest püütud kala on siiski parem kui üldse mitte mingi kala.


Juhul kui sööd palju konventsionaalselt kasvatatud liha ja/või ei söö palju mereande, siis tasuks kaaluda kalaõli toidulisandina võtmist. Kalamaksaõli on parim, kuna see sisaldab ka palju D-vitamiini ja A-vitamiini.
On ka teatud taimseid Omega-3 allikaid, nagu näiteks linaseemned ja chia seemned. Kuid need sisaldavad ALA-tüüpi Omega-3. Kahjuks ei ole inimesed kuigi efektiivsed ALA sünteesijad sellistesse aktiivsetesse vormidesse nagu EPA ja DHA.

Sel põhjusel ongi loomse päritoluga Omega-3 allikad kõige paremad, nagu näiteks kala ja rohtu söönud loomade liha.
PEAMINE

On tähtis aru saada, et see on pikaajaline protsess.
Enamus inimesi ladustab oma keha rasvavarudes tohutul hulgal Omega-6 rasvhappeid ning võib kuluda aastaid, et nendest lahti saada.

Siin on lihtne juhis, kuidas oma Omega rasvhapete tasakaalu optimeerida:
1.      Väldi taimeõlisid, mis sisaldavad suures koguses Omega-6 (ning töödeldud toitu, mis selliseid taimeõlisid sisaldab).

2.      Söö rohkesti Omega-3 rikkaid loomseid tooteid, sealhulgas mingeid mereande vähemalt üks-kaks korda nädalas.

3.      Vajadusel võta toidulisandina Omega-3, näiteks kalamaksaõli.